Täna arutasid Eesti kaitseminister Jüri Luik, Eestis visiidil viibiv Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ja eurosaadik Tunne Kelam Euroopa kaitse tuleviku üle.

"NATO puhul pole oluline küsimus, kui palju oma riiklikusse kaitse-eelarvesse investeerida, vaid kuivõrd sellest NATO-le kasu on. Tuleb vaadata, millisest alguspunktist me oleme tulnud ja sellega võrreldes on edasiareng olnud suur," sõnas Saksa kaitseminister von der Leyen, kui tal paluti selgitada, miks Saksamaa kaitsekulutused on veel kaugel 2 protsendist SKP-st.

Von der Leyen on lubanud, et 2025. aastaks tõuseb Saksamaa kaitse-eelarve 1,5 protsendini SKP-st. Mullu tõusid Saksa kaitsekulud 1,18 protsendilt 1,24 protsedini. Praeguse eelarveplaanidega jõuaks 2022. aastal Saksa kaitsekulud 1,23 protsendini.

Von der Leyen rõhutas täna Tallinnas, et lisaks kaitsekulutustele tuleb NATO puhul tähele panna ka muid faktoreid: näiteks missioonide mehitamist, varustuse andmist, üldist panustamist.

„On tõsi, et Euroopa on kaua järele lohisenud ja lootnud kaitses USA-le", sõnas Kelam. Eesti eurosaadiku sõnul on Vene president Vladimir Putin meid illusioonist vabastanud, et kõik on turvaline ja korras. Kelam rõhutas ka, et Trumpi säutsudest ei tasu väga ärevusse sattuda, sest tema teod räägivad teist keelt.

Von der Leyen külastas hommikul koos Luigega Ämaris Balti õhuturbemissioonil teenivaid Saksa õhuväelasi. Eesti õhuruumi kaitstakse koos Läti ja Leedu õhuruumiga Leedus Šiauliais asuvast lennubaasist ja Ämari lennubaasist.

Mullu augustis Eestis õhuturbemissiooni alustanud saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal ning Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 saksa õhuväelast. Õhuturvet tagatakse viie lahinglennukiga Eurofighter.

NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.