Ümarlaua huvikaitse spetsialisti Karl Oskar Villsaare sõnul on poliitikasoovituste eesmärk tähelepanu toomine lühiajalistelt lubadustelt pikaajaliste plaanide juurde.

"Üleilmseid trende vaadates on selge, et kui soovime lapselastele pärandada elamisväärset Eestit või maailma, on vajalikud põhjalikud reformid ja poliitikate muudatused," märkis Villsaar. "Ainus viis, kuidas Eesti saaks tähistada 200. juubeliaastat, on kestliku arengu põhine lähenemine. See tähendab, et Eesti poliitiliste otsuste kriteeriumid on majandusarengu ja julgeoleku kõrval kõikidest inimestest hooliv ja õiglane ühiskond ning looduskeskkonna hoidmine ja väärtustamine."

"Küsimustiku eesmärk on saada põhjalikumat ja sisulist infot olulisemate kestliku arengu teemade kohta. Erinevate erakondade programmides on hetkel mainitud mõningaid teemasid, kuid nendest kildudest on väga raske välja lugeda, milline on seisukoht olulisemate kestliku arengu teemade suhtes ning kas ja kuidas selleni plaanitakse jõuda," selgitas Villsaar.

Arengukoostöö Ümarlaua küsimused ja poliitikasoovitused hõlmavad kliimapoliitikat, arengukoostööd, tootmist ja tarbimist ning maailmaharidust.

Näiteks soovitakse teada, kuidas Eesti riik saaks tarbimise jalajälge vähendada ja toetada, et ka inimesed seda teeksid? Millised konkreetsed sammud oleksid vajalikud kliimamuutuste vastases võitluses ja milliseid tegevusi plaanitakse kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks?

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: et keskkond oleks puhas ja seda ka pärast meid, et ühiskond oleks õiglane ja seal hinnataks kõiki inimesi, ja niimoodi tomivat majandus, et sellest kõik võidaks.

Ümarlaud esindab 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas. Selesse ringi kuuluvad näiteks SA Innove, Eestimaa Looduse Fond, Eesti NATO ühing, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon jne.