UURING | Vene emakeelega inimesed peavad ühtse koolisüsteemi küsimust olulisemaks kui eestlased
Veidi üle poolte vastajatest, kelle emakeeleks pole eesti keel, leiavad et küsimus on Eesti tuleviku seisukohalt oluline. Eestlastest on sellisel seisukohal umbes kolmandik.
Küsimusele kas Eesti tuleviku julgeolekule ning lõimumisele oleks kasulik see, kui eesti ja vene lapsed õpiksid koos ühes eestikeelses koolis, vastas uuringufirma Norstati küsitluses jaatavalt 70 protsenti eestlastest ja 53 protsenti venelastest.
Varasemad uuringud, näiteks 2017. aastal avaldatud Eesti integratsiooni monitooring, on näidanud, et eesti emakeelega inimesed tahavad, et õppeasutustes domineeriks eesti emakeelega õpilased vähemalt kahe kolmandiku ulatuses. Umbes kolmandik venekeelsetest tahaks, et lastele oleks segarühmas olemas vene keelt valdav abiõpetaja. Nii venekeelsete kui eestikeelsete inimeste hulgas on neid, kes üldse koosõppimist ei poolda, vaid umbes 5 protsendi ringis.
Eesti 200 tellitud Uuringufirma Norstat Eesti AS viis 14.-21. jaanuaril läbi küsitluse, millega uuriti rohkem kui tuhandelt valimisealiselt kodanikult tagasisidet Eesti 200 poolt plakatikampaania käigus tõstatatud teemadele nagu eraldiseisev eesti- ja venekeelne koolisüsteem ja Eesti 200 poolt väljakäidud ühtse eesti kooli ideele. Veidi üle 80 protsendi küsitletutest andis oma arvamuse telefoni teel, ülejäänud veebi kaudu.
