Jaanuari keskpaigas on raske ennustada, millised jääteed õnnestub Eestis tänavu avada. Eesti suuremate veekogude jääseisu saab operatiivselt vaadata PPA jääolude kaardilt ja ka Riigi Ilmateenistuse jääkaardilt. See info ei puuduta aga neid jääteid, kus on lubatud sõita ka autoga.

Jääle minek on seotud suurte riskidega ning enne kui asju pakkima hakata, tuleb endale aru anda, et see minek on alati omal vastutusel - häda korral ei pruugi abi loetud minutite jooksul jõuda. Seetõttu soovitab PPA enne piiriveekogude jääle minekut anda sellest teada www.piiriveekogu.ee lehel.

Jäätee Triigi Tärkma
Foto: Irina Mägi

Maanteeameti lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla ütleb, et kuigi on keeruline öelda, kas ja millised jääteed tänavu “valmis küpsevad”, tegeletakse jääolude uurimisega:

“Hetkel on keeruline prognoosida, millistel trassidel saab jääteed avada. Kõik sõltub ilmast, kuid Maanteeamet jälgib ilmaolusid ja jää teket ning võimalusel teostab eelluure. Eeluuringutega alustame juhul, kui on tekkinud esmane jää ja prognoosid lubavad edasist jää teket. Välja on kuulutatud hange, et leida jääteede rajajad ja hooldajad.”

LOE LISAKS:

Ametlikult on võimalik rajada jääteed järgmistesse kohtadesse: HeltermaaRohuküla, KuivastuVirtsu, Tärkma– Triigi, Rohuküla – Sviby, Lao – Kihnu, Haapsalu – Noarootsi ja Laaksaare – Piirissaare. Selleks, et rajada kandev talvine tee, peab jääkatte paksus merejääl ilma lahtiste pragudeta 2,5 tonnise piirangu puhul olema minimaalselt 24 cm. Maanteeamet jagab jääteede kohta infot oma koduleheküljel!

Jäätee Triigi Tärkma
Foto: Irina Mägi

Juht vastutab kontrollimata jääteele minnes

Paljud autojuhid, kes praegu veekogudel ja lumistel põlluvaheteedel talverõõme naudivad ja “sõõrikuid” joonistavad, ei ole kuulnudki, et õnnetuse puhul tuleb neil oma sajalisi luhvtitada ja keegi neile kaasa ei tunne - kui juhtub, on see puhas “ise tegi” - rumalus.

Kuna mitteametlikel jääteedel autoga sõitmine ei ole kontrollitud ega ole seetõttu ka turvaline, ei kehti seal ka kaskokindlustus. Autoga läbi jää vajudes peab omanik kõik kahjud ise kandma.

ERGO kindlustuse transpordikahjude grupi juht Raido Orulaid toob näite jaanuari nädalavahetusest, kus Eestist pärit sõiduauto juht otsustas Lätis järvejääl veidi lustida, auto aga vajus läbi jää ning kindlustusele teadet tehes tabas sõiduki omanikku ebameeldiv üllatus - kasko ei kehtinudki!

LOE LISAKS:

Raido Orulaid paneb jääle kippuvatele juhtidele südamele, et sellisel teguviisil võivad olla väga kurvad tagajärjed.

„Ei möödu ühtegi talve kui mõni juht ei vajuks sõidukiga läbi järve- või merejää. Enda üllatuseks avastatakse alles hiljem, et ühegi seltsi kaskokindlustus sellise mõtlematu teoga tekkinud kahju teadaolevalt ei hüvita,“ kinnitas Orulaid.

Jäätee Triigi Tärkma
Foto: Irina Mägi

„Väljaspool ametlikult avatud jääteed autoga veekogu jääl sõitmine toimub täielikult juhi omal vastutusel ning see pole kunagi ohutu. Samuti ei kehti kaskokindlustus näiteks põllule rajatud lumerajal,“ lisas Orulaid.

Kui juht soovib oma libedasõidu oskusi turvalises keskkonnas proovile panna, siis sobivad selleks näiteks spetsiaalselt loodud libedasõidu õppeväljakud.

Libedasõidu õüüe nõu küsida, on muidugi Maanteeamet. Eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa ütleb, et amet ise ühtegi libedasõidurada ei ava ent järelevalvet libedaradade üle teostatakse pidevalt:
“Teostame järelevalvet aastaringselt kasutatavate libedasõiduväljakute kui ka looduslike libedasõidu õppesõiduväljakute üle.2018. aastal andsime kirjaliku hinnangu nelja koolitaja ettevalmistatud looduslikule libedasõidu õppeväljakule.”

Aastaringselt on kasutatavad Autosõit OÜ õppeväljakud Saku, Aseri ja Tartu vallas, Ave Autokool OÜ õppeväljak Torma vallas, Aide AS õppeväljak Pärnus ja Viljandi Kutseõppekeskuse õppeväljak Viljandi vallas.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.