Kohtu otsus süvendab tõenäoliselt diplomaatilist tüli kahe riigi vahel. Eelmisel kuul vahistas Kanada USA palvel Hiina telekommunikatsioonihiiu Huawei tipptöötaja, 46-aastase Meng Wanzhou, mis Hiinat sügavalt pahandas, vahendab BBC News.

Kanada peaminister Justin Trudeau mõistis kohtu otsuse hukka.

„Meie valitsusele valmistab äärmist muret, nagu peaks valmistama kõigile meie rahvusvahelistele sõpradele ja liitlastele, et Hiina on valinud surmanuhtluse meelevaldse rakendamise alustamise,” teatas Trudeau oma avalduses.

Schellenbergil on kümme päeva otsuse edasi kaebamiseks ja tema advokaat ütles Reutersile, et ta tõenäoliselt teeb seda.

36-aastane kanadalane vahistati 2014. aastal ja teda süüdistati 227 kilogrammi metamfetamiini Hiinast Austraaliasse smugeldamise kavandamises.

Novembris mõisteti Schellenberg 15 aastaks vangi, aga pärast apellatsiooni mõistis kõrgem kohus Hiina kirdeosas Dalianis ta surma.

„Ma ei ole narkosmugeldaja. Ma tulin Hiinasse turistina,” ütles Schellenberg enne kohtuotsuse teatavaks tegemist.

Hiina ja Kanada suhted on järsult halvenenud pärast Mengi vahistamist Vancouveris 1. detsembril.

Kanada kohus vabastas Mengi hiljem kautsjoni vastu, aga ta on jälgimise all ja peab kandma elektroonilist jalavõru.

Mengi, kes on Huawei asutaja tütar, süüdistatakse USA-s ettevõtte tütarfirma Skycomi kasutamises Iraani-vastastest sanktsioonidest möödahiilimiseks aastatel 2009-2014. Meng eitab igasuguse kuriteo toimepanemist ja on teatanud, et vaidlustab kõik süüdistused.

Pärast Mengi vahistamist pidas Hiina kinni veel kaks Kanada kodanikku. Endist diplomaati Michael Kovrigit ja ärimeest Michael Spavorit süüdistatakse Hiina riikliku julgeoleku kahjustamises.

Hiina on eitanud, et Kovrigi ja Spavori vahistamine on seotud Mengi juhtumiga, aga paljud analüütikud peavad seda hammas hamba vastu tegutsemiseks.

Hiina hakkas äkki ka tõsiselt vaeva nägema Schellenbergi juhtumi rahvusvaheliselt esile tõstmiseks, astudes ülimalt ebatavalise sammu – kutsudes välisajakirjanikud kohtusse.

Vaatamata kanadalase kinnitustele, et ta on süütu, kestis kohtuprotsess vaid ühe päeva ning surmaotsus tehti teatavaks vaevalt tund pärast istungi lõppu.