„Väga abiks oleksid (...) iga-aastased EL-i-Venemaa tippkohtumised ja Saksa-Vene valitsuste konsultatsioonide taastamine,” öeldakse Saksa Majanduse Idakomisjoni (Ostausschuss der Deutschen Wirtschaft) seisukohavõtus, millega Der Spiegel on tutvunud. Mõlemad formaadid peatati pärast Venemaa sõjalist sissetungi Krimmi ja Ida-Ukrainasse.

Idakomisjon pooldab Venemaa puhul lähenemist ja koostööd ning loodab tugevalt, et leiab selles Saksa poliitikute hulgas toetust. Dokumenti on Der Spiegeli teatel juba kuid Berliini ministeeriumides kooskõlastatud.

Idakomisjon viitab ka välisminister Heiko Maasile (sotsiaaldemokraadid): Maas on idakomisjoni teatel kutsunud üles „uuele idapoliitikale”, olles silmitsi „ohtliku vaikimisega Washingtoni ja Moskva vahel”.

Dokumendis nimetatakse 15 „strateegilist teemavälja”, milles Saksamaa ja Venemaa võiksid tihedamalt koostööd teha, sealhulgas majanduse digitaliseerimine ja energiapoliitika. Soovitakse ka „ühist majandusruumi” Euroopa Liidu ning Venemaa nii majanduslikult kui ka poliitiliselt domineeritava Euraasia majandusliidu vahel.

„Selle koostöö eesmärk on laialt levinud nullsummamängu lähenemisest ülesaamine ja nii uue usalduse ülesehitamine,” öeldakse dokumendis.

Idakomisjoni soovide nimekirjas on veel kahe ühiskonna vahelise suhtlemise intensiivistamine näiteks viisanõude kaotamise abil kui mitte kõigile Venemaa kodanikele, siis vähemalt alla 25-aastastele.

Idakomisjon püüab oma dokumendis erimeelsusi ületada tegelikest konfliktiküsimustest rääkimata jättes ja formuleeringuid nii ähmasteks jättes, et keegi Moskvas neid ründavaks ei peaks.

Krimmi annekteerimisest ja Moskva katsetest mõjutada USA valimisi ei räägita, vaid juttu on „erinevatest hinnangutest Venemaa tegevusele Krimmis” ning „jätkuvatest teadetest salateenistusliku tegevuse ja küberrünnakute kohta”.