56-aastase Maduro vannutas ametisse ülemkohus, mitte opositsiooni kontrollitud parlament. Maduro valiti uuesti ametisse eelmise aasta mais. Suurem osa opositsioonist boikottis valimisi ning neid ei tunnustanud USA, Euroopa Liit ega Ameerika Riikide Organisatsioon, vahendab AFP.

14 peamiselt Ladina-Ameerika riigist koosnev Lima grupp, välja arvatud Mehhiko, kutsus Madurot teisest ametiajast loobuma ja andma võimu üle parlamendile. Caracas mõistis selle üleskutse hukka kui riigipöördele õhutamise.

Oma esindajat ei saatnud inauguratsioonile ei Euroopa Liit ega Lima grupp. Mehhiko saatis madalatasemelise diplomaatilise delegatsiooni.

Kohal olid siiski vasakpoolsed presidendid Miguel Díaz-Canel Kuubast, Evo Morales Boliiviast, Salvador Sánchez Cerén El Salvadorist ja Daniel Ortega Nicaraguast. Kohal olid ka Venemaa, Hiina ja Türgi esindajad.

Endine bussijuht ja ametiühingujuht Maduro on endise presidendi Hugo Chávezi isiklikult valitud mantlipärija.

Maduro on oma kontrolli alla võtnud praktiliselt kõik Venezuela poliitilised institutsioonid ja tal on sõjaväe toetus.

Maduro on öelnud, et tunneb end tugevama ja legitiimsemana kui kunagi varem, aga paljud süüdistavad teda Venezuela majanduslikus kokkuvarisemises, mis on tõuganud suurema osa elanikkonnast vaesusse ning toonud kaasa toiduainete ja ravimite puuduse.

Rahvusvaheline Valuutafond ennustab, et Venezuela majandus kahaneb sel aastal viis protsenti ja inflatsioon ulatub uskumatu kümne miljoni protsendini.

Maduro kurjustas eile naaberriikidega, ähvardades neid diplomaatiliste meetmetega, kui nad keelduvad tema tagasivalimist tunnustamast.

ÜRO andmetel on alates 2015. aastast Venezuelast põgenenud 2,3 miljonit inimest.