Arengukoostöös on Eesti prioriteetideks Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistaniga tehtud koostöö. Ukraina, Gruusia ja Moldova puhul on tähelepanu euroreformide toetamisel. Valgevenes koostööl kodanikuühendustega. Afganistanis keskendub arengukoostöö julgeolekule, haridusele ning naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele.

Diplomaat Kaili Terras meenutab, et eriti 2014. aaastal alanud Ukraina konfliktiga käivitus Eesti eraisikutel, MTÜ-del ja poliitikutes emotsionaalne soov ukrainlasi abistada. „Kõik eestlased leidsid endas ukrainlaste geenid ning inimeste abipakkumised ning solidaarsustunne olid liigutavad,” ütleb tollal Islandi väljakul arengukoostöö ja humanitaarabi bürood juhtinud Terras. „Tuli leida vastuseid ning lahendusi kõikidele ideedele ja seda päris pikka aega lisatundide arvelt. Väga liigutav oli koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidega Ukraina haavatute ravile toomiseks. Sellistes olukordades õpid ka omaenda riigi ja inimeste kohta väga palju.“

Graafika: Toom Tragel

Humanitaarabis pööratakse tähelepanu pikaajalistele kriisidele, looduskatastroofidele ja kriisiennetusele. Viimased kaks aastat on Eesti humanitaarabist panustatud 2,2 miljonit eurot Ukraina ja 1,3 miljonit eurot Süüria kriiside tagajärgede leevendamiseks.

Eesti päästjad saadeti esimest korda laia maailma 2004. aasta jõulude ajal Kagu-Aasiat tabanud hiidlaine tagajärgede leevendamiseks. „Koostöö päästeametiga oli väga hea, üritasime rahvusvaheliselt olla humanitaarabi vallas nähtavad ja aktiivsed kaasarääkijad nii ÜRO kui EL-i liinis,” meenutab tollane välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor Marje Luup. „Tubli töö tulemusena tehti Eestile ettepanek juhtida 2009 kuni 2010 koos Iirimaaga rahvusvahelist humanitaarpartnerluse võrgustikku.”