Kaks kolmandikku venelastest teatas sel nädalal avaldatud küsitluse järgi, et igatseb taga Nõukogude Liitu.

66 vastanuist ütles, et kahetseb Nõukogude Liidu kokkulangemist, aasta varem oli samamoodi vastanud 58 protsenti vastanuist. Küsitlusfirma Levada teatel on tegu kõrgeima numbriga 2004. aastast alates.

Neljandik vastanuist teatas, et ei kahetse Nõukogude Liidu lagunemist, tegu on madalaima numbriga 2005. aastast saadik. 9 protsenti teatas, et ei oska küsimusele vastata.

Venemaa president Vladimir Putin ütles 2005. aastal oma mälestusväärse lause, et 20. sajandi kõige suurem geopoliitiline katastroof on Nõukogude Liidu lagunemine. Ka tõstis Putin oma reitinguid osade valijate silmis sellega, et võttis 2001. taaskasutusele Nõukogude Liidu hümni, millele algsete sõnade autor Sergei Mihhailov kirjutas uued sõnad.
Kommunistide toetajad sügisel Moskvas protestil.

Selle aasta märtsis küsiti Putinilt, et kui ta saaks ühte sündmust riigi ajaloost muuta, milline see oleks. Putin vastas taas, et Nõukogude Liidu lagunemine.

Levade keskuse teatel on kahetsuse osakaalu kasvu peamiste põhjuste seas aga venelaste mure oma majandusliku kindlustatuse pärast. Nimelt ütlesid vastajad, et peamiselt tunnevad nad puudust Nõukogude Liidu ühtsest majandussüsteemist.

Kõige rohkem kahetsesid venelased Nõukogude Liidu lagunemist aastal 2000, mil kolm vastajat neljast olid seda meelt.