„Eesti 200 on juba mitmeid kordi öelnud, et haridus laiemas mõttes on kõige olulisem valdkond, millele riigi juhtkond peaks järgmistel aastatel keskenduma. Täna on olemas kokkulepe teaduse rahastamisest, mida aga ei praegune ega eelmine valitsus ei ole täitnud,“ kirjeldas Eesti 200 juhatuse liige Kristiina Tõnnisson.

„Kuid me peame olema veelgi ambitsioonikamad – peame viima nii teaduse rahastuse ühe protsendini SKP-st, aga seadma ka eesmärgiks eraldi arendustegevuse rahastamise üks protsenti SKP-st. Eesti teadlased teevad maailmas tipptulemusi, kuid seda kõike juba pikemat aega alarahastatuse tingimustes. See ei saa nii enam edasi kesta,“ sõnas Tõnnisson.

Samavõrd olulisena tahab Eesti 200 fookusesse tõsta Eesti teaduse ja majanduse omavahelise seose. Eesti arendustegevused ja tootearendus peavad muutuma elujõuliseks. Riik peab soodustama Eesti teadusasutuste ja rahvusvaheliste arendusfirmade koostööd ning globaalse teadusmahuka ettevõtluse Eestisse tulekut.

Eesti 200 sõnum on, et Eesti riik peab lisaks võimestama toote-, teenuste- ja tehnoloogiaarenduse tegevust, milles osaleb aktiivselt ka kultuurivaldkond. Eesti jaoks strateegiliselt olulistes valdkondades nagu näiteks metsandus ja energeetika on Eesti 200 ettepanek luua suurettevõtetega koostöös riikliku kaasrahastusega teadus-arenduse tippkeskused.