Ökosüsteemide kokkuvarisemise arutamiseks korraldatava konverentsi eel ütles Cristiana Paşca Palmer, et inimestel kõikides riikides tuleb avaldada oma valitsustele survet, töötamaks hiljemalt 2020. aastaks välja ambitsioonikas ülemaailmne eesmärkide kava, et kaitsta putukaid, linde, taimi ja imetajaid, kes on eluliselt tähtsad toiduainete tootmisel ja süsinikudioksiidi sidumisel.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse juht ütles ajalehele The Guradian, et „elurikkuse vähenemine on vaikne tapja“, sest erinevalt kliimamuutusest, mille mõjusid on võimalik igapäevaelus märgata, ei ole see sedavõrd hästi tajutav. „Ajal, mil sa märkad, et [bioloogilise mitmekesisusega] on midagi lahti, võib olla juba liiga hilja,“ ütles Palmer.

50-aastane rumeenlanna tüürib ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni: globaalset organit, mis vastutab looduslike ökosüsteemide säilitamise eest, millest inimkond sõltub.

Antud konventsiooniga on liitunud 196 riiki, kes kohtuvad sel kuul Egiptuses Sharm el Sheikhis, et arutada uute globaalsete eesmärkide vastuvõtmist ökosüsteemide ja eluslooduse säilitamiseks. Järgnevad kaks aastat põhjalikke läbirääkimisi, mis, nagu loodab Cristiana Palmer, päädivad järgmisel konverentsil 2020. aastal Pekingis ambitsioonika ülemaailmse kokkuleppega.

Juba pikemat aega põhjustab looduskaitsjates meeleheidet bioloogilise mitmekesisuse kokkuleppe puudumine, mis oleks oma kaalult võrreldav globaalse kliimakokkulepega. Tänaseni on see teema pälvinud tagasihoidlikult vähe tähelepanu, kuigi teadlaste sõnul kujutab see inimkonnale vähemalt võrdväärset ohtu.

2002. ja 2010. aastal sõlmitud kokkulepped ei ole suutnud peatada ega leevendada halvimat eluslooduse kaotust alates dinosauruste väljasuremisest miljonite aastate eest.

ÜRO esindaja sõnul on pilt murettekitav. Järnevate aastakümnete jooksul kiireneb kliimamuutuse ja inimelanikkonna suurenemise tõttu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine elupaikade hävitamise, keemiline saastamise ja invasiivsete liikide kadumise näol.

Aafrika kaotab 2050. aastaks 50% oma lindudest ja imetajatest ning Aasia kalandus kukub täielikult kokku, väidavad prognoosid. Taimede ja mereelustiku kadumine vähendab Maa võimet imada süsinikku, tekitades ohtliku nõiaringi. „Jah, numbrid on hingematvad,“ tõdes ta saabuva tippkohtumise eel. „Ma loodan, et meist ei saa esimest liiki, kes dokumenteerib oma väljasuremise.“