Keskerakonna keskne riigikaitse teema valimislubadus on tagada sõjaväeline valve idapiiril. Piirile tahaks Keskerakond suunata sõduri baaskoolituse läbinud ajateenijad.

Lubadus on jäänud hambusse nii koalitsioonikaaslastel kui ka opositsioonil.

Taavi Rõivas kommenteeris Facebookis, et Keskerakonnal puudub igasugune arusaam riigikaitsest, ajateenistusest ja piiri valvamisest. "Ajateenija on ka peale sõduri baaskursust väljaõppes olev sõdur, mitte sunnitööline, kelle saaks pooljuhuslikke lisaülesandeid anda. Piirivalvur on professionaal, kelle töö vajab spetsiifilisi oskusi, nii inimeste kui tehnikaga;" kirjutas ta.

"Nagu tõsiselt mõtlete? AK4-dega reamehed idapiirile salakaubavedajaid jahtima??? Mis saab sõjaliselst väljaõppest ja professionaalsetest piirivalvuritest?" läks kaitseliitlane Rõivas põlema.

Ka parteikaaslane Hanno Pevkur kirus Keskerakonda sotsiaalmeedias. "Piiri valvamine ei ole ammu enam lihtsalt piiril jalutamine. See on eelkõige tipptasemel tehniline võimekus, professionaalse väljaõppega kutselised piirivalvurid koos piirist kaugemal olevate politsenikega ja koostöö julgeoleku- ning kaitsestruktuuridega," kirjutas Pevkur.

"Arvamine, et laiguline vorm valvab piiri paremini, on silmaklappidega mõtlemine," kirjutas ta.

Keelt teritasid ka valitsuskaaslased. Kaitseminister Jüri Luik kirjutas, et Keskerakonna idee eeldaks ajateenistuse pikendamist. "See lahendus eeldaks täiendavaid vahendeid ja tehnikat ning olulist lisakulu, on ebaõige serveerida seda odava lahendusena," kirjutas ta pressiteate vahendusel.

Luik tõi välja olulise vastuolu seadusandlusega Keskerakonna plaanis. "Kaitseväe püsiv kasutamine sisekaitseülesannete täitmisel ei lähe kokku ka põhiseadusega," kirjutas ta. "Siseministeeriumi valitsemisala üksuste istutamine teise ministeeriumi valitsemisala sisse tekitab segadust käsuliinis, selline topeltalluvus ei võimalda ka tõhusat tsiviilkontrolli ning tähendaks pöördumist tagasi 1990ndatesse. Eestil ei ole sõjaväestatud sisekaitseüksustega head kogemust, meenutagem näiteks kunagise sisekaitse operatiivrügemendi saatust," tuletas Luik meelde.

Siseminister Andres Anvelt materdas samuti keskerakondlaste plaani ja imestas, et seda soovitakse olukorras, kus piiridele ehitatakse välja tipptasemel tehnoloogilist järelvalvet. "Sõjaväestatud piirivalve, mis tähendaks piiri valvamist ajateenijate nn praktikale saatmisega, kõlab vägisi asendustegevusena tänapäevase riigipiiri ehitamisele. Keskerakond tahab minna ajas tagasi, kus piirivalve tähendaski patrulle, füüsilist inimjõudu. Seda olukorras, kus viimased aastad on näidanud, et ohud on hoopis teistsugused ja tehnoloogia mängib aina rohkem rolli nii piiri kaitse kui ründe poolel, " andis Anvelt teada.

"Piirivalve on terves Euroopa liidus korraldatud ühesugustel alustel, mis tähendab, et see on tsiviil-, mitte sõjaväeline organisatsioon. Kas Keskerakond tahab eemalduda Euroopa liidu ühtsetest põhimõtetest?" kirjeldas Anvelt.

Siseministri sõnul läheb idapiirile praktikale igaastaselt 400 politsei- ja piirivalvekadetti, piirivalvurit valmistatakse ette kaks aastat. Anvelti sõnul ei saaks noorsõdureid piirile saates neist ei head sõdurit ega piirivalvurit.

"Ettepanek taastada sõjaväeline riigipiiri valve tundub kahjuks ühe läbimõtlematu valimislubadusena, mis mitte kuidagi ei kiirenda meie välispiiri rajamist ja veerand sajandi pikkuse võla likvideerimine Eesti rahva ees lükkub veelgi edasi," võttis Anvelt kokku.

Sõna võttis ka Eesti 200 liige, endine kaitseminister, Margus Tsahkna, kes tõi välja kolm argumenti mks Keskerakonna ettepanek piirivalve parandamiseks ei sobiks.

"Esiteks - ajateenistus tagab meile aktiivse reservi, mis vajadusel formeeritakse ning mis moodustab meie iseseisva kaitsevõime. Teiseks. Ajateenijaid ei saa käsitleda kui odavat tööjõudu, mis riigi käsutuses ajateenistus ajal. Selline suhtumine on nõukogude aegne käsitlus. See, et me oleme otsustanud suurendada ajateenistusse kutsutute arvu tähendab, et meil on vaja suurendada, oma sõjalist võimekust. Tegu ei ole odava ehk siis nn tasuta tööjõuga, mida riik saaks kasutada suvaliselt oma vajadustest lähtudes. Kolmandaks. Ajateenistujate kasutamine piirivalve ülesannetes tähendaks käsuliinide hägustumist. Kriisi, eriti hübriidolukorras on kõige ohtlikum hägusad käsuliinid, eriti arvestades, et me tegutseme koos liitlasvägedega," kirjutas Tsahkna.