Arvamusküsitluste kohaselt ei ole makedoonlastel rahvahääletuses osalemise vastu suurt huvi, arvestades, et nimevahetus on vajalik, sest naaberriik Kreeka ei ole selle kujuga rahul, omades põhjaprovintsi Makedooniat, leides, et eksklusiivselt sellele võib nimi kuuluda, vahendab uudisteagentuur AP.

Valimisjaoskondadesse üritatakse inimesi meelitada lubadusega, et pärast nimevahetust oleks võimalik alustada liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, mida Kreeka keeldub enne seda lubamast.

Tulised vaidlused Makedoonia nime ümber algasid Jugoslaavia lagunemise päevil, mille osa piirkond oli. Ateenat häiris, et Makedoonia nimi justkui eeldab, et ta koosseisu kuulub ka Põhja-Kreekas asuv samanimeline provints.

Kui valijad täna nimevahetust toetavad, peab Makedoonia muutma enda põhiseadust, mis on põhiline Kreeka nõue. Takistuseks saab siin aga Makedoonia president Gjorge Ivanov, kes keeldub sellega leppimast, leides, et see muudab Makedoonia sõltuvaks kolmandast osapoolest, see tähendab Kreekast.

Tal on küll vetoõigus, ent see ei ole veel lõppmäng, sest kui teisel lugemisel läheb otsus läbi, peab ta dokumendi kindlasti allkirjastama.