Kedagi 11. septembri peamistest kahtlusalustest pole ikka veel kohtu alla antud. Miks?

Avaldame tänase kurva aastapäeva puhul AP ajakirjaniku Mihkel Tarmi artikli. Kuigi Pentagon nabis juba 2003. aastal kinni 2001. aasta 11. septembri New Yorgi kaksiktornide tapatöö idee autori Khalid Mohammedi, ei ole Ameerika Ühendriigid suutnud senini selle mõrtsuka ja tema kaasosaliste üle kohut pidada. 17 aastat ilma kohtuta kinnipeetud vangid tähendavad kohtuotsust USA õigussüsteemile endale, kirjutab USA eesti juurtega kodanik Michael Tarm.

Viimane tagasilöök oli see, kui kohtunik, kes oli juhtumiga tegelnud algusest peale, tagasi astus. See tähendas seda, et tema asendaja, 44-aastane merejalaväe kolonel Keith Parrella peab läbi lugema kuni 20 000 lehekülge protokolle pluss teadmata hulga salastatud materjale, teatas Miami Herald.

Et 2019. aastaks on kavandatud veel protsessieelseid kuulamisi, ei ole kohtuprotsessi algust oodata enne 2020. aastat.

Kohtu all on peale kahtlusaluste kogu Ameerika õigusruum.

Ameeriklased peavad 2001. aasta 11. septembri rünnakuid riigi lähiajaloo suurimaks kuriteoks. Ent 17 aastat hiljem pole ükski Guantánamo sõjaväebaasis hoitud kahtlusalune kohtu ette astunud. Isegi mitte rünnakute väidetav planeerija Khalid Sheikh Mohammed.

Kohtueelset protsessi on peatatud ja uuesti alustatud loendamatu hulk kordi. President George Bush tahtis korraldada sõjaväekohtu Guantánamos. Barack Obama kutsus mõistma kohut tavakohtus Ühendriikide territooriumil, aga muutis siis meelt. Protsess on tagasi Guantánamos üsna uut tüüpi sõjaväekomisjoni kohtus.

Kogu lugu taandub osaliselt ebakompetentsusele, milles on musta komöödia elemente. Veidi võib näha ka siiraid katseid asi õigesti ära korraldada. Aeg-ajalt tundub koguni, et kohtu all pole mitte väidetavad terrorirünnakute korraldajad, vaid kogu Ameerika õigussüsteem.

Miks ikkagi poolteist aastakümmet viivitust? Miks need valestardid?

Mitmekülgne vastus hõlmab poliitikat, otsustamatust, hirmu ja raha. Keerukas kriminaalõigussüsteem ei suuda kuidagi otsustada, milline kohus peaks kahtlusaluste üle õigust mõistma või kus ja milliste reeglite järgi peaks seda tegema.

Vaatame, kus me praegu oleme, miks on protsess olnud nii aeglane ja mis tõenäoliselt edasi juhtub.

Kes on peamised kahtlusalused?

Khalid Sheik Mohammed, keda tuntakse ka kui KSM-i, on rünnakute väidetav peaorganisaator. Kuveidis sündinud ja USA-s kolledžihariduse saanud mehest on kujunenud 11. septembri rünnakute n-ö posterinägu. Teised kahtlusalused on KSM-i väidetav parem käsi Abd al-Aziz Ali, oletatav Osama bin Ladeni ja kaaperdajate vahemees Ramzi Binalshibh, tema abiline Mustafa al-Hawsawi ja Waleed bin Attash, kes paljusid kaaperdajaid väidetavasti välja õpetas.

Millised on süüdistused?

Iga mees peab vastutust kandma 2973 mõrva – üks iga 11. septembri ohvri kohta – ja veel paljude süütegude eest, nagu näiteks kaaperdamine ja terrorism. Süüdimõistmise korral võib neid oodata surmanuhtlus. Paraku on just hukkamine karistus, mida KSM enda väitel soovib. Kohtueelsel kuulamisel sõnas ta kohtunikule: „Jah, see on see, mida ma tahan, olla kaua aega märter… Jumala tahtel saan selle.”

Missugune on kohtuasja seis?

Kõik viis on USA sõjaväebaasis Guantánamos ja ootavad ühist protsessi. Kohtueelne menetlus võib eri taotluste ja vandekohtu valimisega võtta veel aasta või kaks.

Millised näited lubavad protsessi siiani farsiks pidada?

Ühel kohtueelsel kuulamisel mais 2012 muutus istung kaoseks. Kõrvaklapid kukkusid kahtlusalustel pidevalt peast, nii et araabiakeelset tõlget edastati valjuhääldi kaudu. Seetõttu pidid kohtunik, süüdistajad ja kaitsjad üksteisega suhtlema karjudes. Ühel hetkel kulus ühe kahtlusaluse palvetamisele 20 minutit. Siis teatas üks kaitsja, et naisprokuröride riided on tema klientide jaoks solvavalt paljastavad. Nüüd uuritakse väiteid, justkui sokutanuks FBI kaitsemeeskonda oma spioone.

Miks arutatakse seda juhtumit sõjakomisjoni kohtus ja mitte harilikus USA kohtus?

2009. aasta novembris teatas president Obama valitsus, et kohus peetakse tavalises New Yorgi kohtus kunagise Maailma Kaubanduskeskuse lähistel. Ent vähem kui kolm kuud hiljem loobus ta plaanist. Kriitikud väitsid, et kohtupidamine muudaks linna taas peamiseks terroristide sihtmärgiks. Mõnele ei meeldinud mõte, et KSM ja tema kaasosalised saavad pidada propagandakõnesid ainult mõne kvartali kaugusel tuhandete inimeste mõrvapaigast. USA kongress ei luba kaebealuste mandrile toomist rahastada.

Mis probleemid on tõenditega?

Tõenditega on palju tõsiseid probleeme. Peamine: uurijad said põhilised tõendid, kaasa arvatud KSM-i ülestunnistuse piinamisega. KSM-i piinamiseks kasutati 183 korda uputamise matkimist (waterboarding) ja teda hoiti seitse päeva järjest ärkvel. Need tõendid pole kasutatavad. Ent sageli on piinamisega saadud ja teistest allikatest saadud tõendeid raske eristada. Veel osa tõendeid läheb kategooriasse „täiesti salajane” ja süüdistajad ei taha, et kaitsjad nendega tutvuksid.

Mida soovivad 11. septembri ohvrite perekonnad?

Ennekõike tunnevad nad kohtuasja venimise pärast suurt tülpimust ja viha. Ent nad ei ole ühel meelel selles, kus ja kuidas peaks kohut mõistetama. Ühte poolt esindab ühe kaaperdatud lennuki piloodi õde Debra Burlingame. Tema algatusel loodud ühendus „9/11 perekonnad turvalise ja tugeva Ameerika nimel” kaitseb waterboarding’u kasutamist ja leiab, et kõik viis on „ebaseaduslikud võitlejad”, kellel pole tavakurjategijatega samasuguseid õigusi. Teisel pool on Maailma Kaubanduskeskuses hukkunu õde Rita Lazar, kelle selja taha koondunute ühendus kannab nime „11. septembri perekonnad rahuliku homse nimel”. Ühendus nimetab sõjakomisjoni protsessi „ebapiisavaks alternatiiviks meie hästi toimivale föderaalkohtute süsteemile”. Oma avalduses ütlevad nad: „Meid hoiab vabana pühendumine õiglusele ja seaduste ülimuslikkusele. Muutes neid reegleid mõnede jaoks, on meie riik andnud alla hirmule ja eelarvamustele.” Fordhami ülikooli terrorismiekspert Karen Greenberg ütles Yahoo uudistele, et Ühendriigid on ohvrite perekondi hoopiski reetnud: „Kohtuprotsessid on osa tervenemisest, õigusemõistmine samuti. Nad võtavad inimestelt ära tungi võtta õigusemõistmine enda kätte. See riik pole ohvritele head teinud.”

Kuidas peaks ameeriklaste arvates protsesse korraldama?

Küsitlused näitavad, et umbes 50% ameeriklasi mõistaks terroristide üle kohut tavakohtutes. Nende väitel peaks USA-l olema nii eneseuhkust kui ka -kindlust, et kasutada terroristide peal oma õigussüsteemi. Ent 50% leiab, et väidetavad terroristid olid sisuliselt sõdurid ja neile ei tohiks laieneda tavakurjategijatele tagatud õigused. Seega võiks protsess toimuda just sõjaväebaasis.

Mis on USA tavakohtute ja Guantánamo sõjakomisjoni peamised erinevused?

Tegemist on teatava hübriidiga. Nii nagu tavakohtutes eeldatakse, et kaebealused on kohtuotsuse jõustumiseni süütud, süüdistuste tõendamise kohustus on prokuröridel ja kaitsealustel on õigus advokaadile. Ent siiski on olulisi erinevusi: kohtunik on sõjaväelane, kolonel James Pohl. Süüdimõistmiseks piisab üksnes kahest kolmandikust vandekohtunike häältest. Kohus on avalik, ent valdavalt 40-sekundilise viibega videoühenduse kaudu. Riigisaladuse mainimise korral katkestatakse ühendus nn tsensorinupuga.

Mis juhtub, kui viis meest ootuspäraselt süüdi mõistetakse?

Terroriaktide ohvrite kannatused sellega ilmselt ei lõpe. Pärast süüdimõistmisi on nii KSM-il kui ka ülejäänud neljal õigus edasi kaevata. Obama ise on hoiatanud, et USA ülemkohus võib süüdimõistva otsuse tühistada. Samuti võib sõjakomisjoni kohtus olla raskem saavutada surmanuhtlust. Isegi kui süüdimõistvad otsused pidama jäävad, võib edasikaebamine võtta kolm-neli aastat, kui mitte kauem. See tähendab, et terroriaktide ja viimase kohtuistungi vahele võib jääda tervelt 20 aastat.