Eks olen minagi teenindussektoris töötatud aastate jooksul kohanud väga erinevaid noori ja vanemaid töökaaslasi, kellest mõned on kohusetundlikumad, aktiivsemad või uuendusmeelsemad kui teised. Vahetevahel tuli ikka ette selliseid olukordi, kus ühe inimese hoolimatuse pärast pidid teised töötama 1,5 või 2 inimese eest, aga valdkonna tööjõu voolavuse kõrge määra tõttu on see paratamatu ja sellega tuleb arvestada. Selliste olukordade vältimiseks peavad ka tööandjad ise karmimad olema ja pidevale töölepingu rikkumisele reageerima.

Kuna SEB pääses 2018. aasta Unistuste Tööandja konkursi finaali ehk nelja parima hulka, siis võib väita, et vähemalt ühe võistluse tulemuste põhjal tegu on ühe ihaldusväärseima tööandjaga Eestis. Seega siin selle pärast muretsema ei pea, et kolleeg hommikul tööle ei tule, kuna väga suur osa inimestest tõesti tahab siin töötada. Tõenäoliselt on ka juba kandideerimisprotsessi käigus kõigi huviliste hulgast välja sõelutud need, kes paistavad silma juba eelnevate saavutustega, mis tõendavad tulevase töötaja pühendumisvõimet.

Kui rääkida terminist lumehelbeke, siis ma arvan, et selliseid inimesi, kelle eest emme-issi kõik ära teevad ja kes ise raha teenimiseks lillegi liigutama ei pea, on absoluutselt igas põlvkonnas. Üldiselt ei lase ma meedias levivatel trendisõnadel end häirida, seega ei võta ma seda tõsiselt.

Töökoormus

SEB-s on nii rahulikumaid kui ka kiiremaid päevi. Vahel möödub terve päev erinevate koosolekute vahet käies ja kirjalikult jõuab asju ära teha vähe. Muidugi on ka koosolekud olulised selleks, et projektidega edasi liikuda ja kolleegidega samal lainel olla. Teinekord aga on laual nii palju ülesandeid, et lõuna söömine tuleb meelde alles peale kella kolme, kui tegelikult hakkab peagi kätte jõudma tööpäeva lõpp. Töökorralduse koha pealt pean ma SEB-d tõesti Unistuste Tööandjaks: nagu ma ka varem kirjutanud olen, siis annab suurema osa tööst ära teha kas mobiilsest kontorist (näiteks rongist või bussist) või hoopis kodukontorist ja see on minu tulevikutöö juures väga oluline.

Hambad ristis töö rügamist võiks muidugi vältida, aga mõnel inimesel pole lihtsalt seda võimalust, et vanemate toel kõrgemat haridust omandada ning tänu sellele loodetavasti ka millegi sellisega tegeleda, mis talle tõepoolest ka meeldib. Kui elamiskulude katmiseks ei jää muud üle, kui juba varakult tööle minna, siis on sellest ahelast raske välja murda.