EMA kahtlustab mastaapset metsapettust Valgamaal
Tõrva vallas on ühele kinnistule väljastatud tervelt 21 hektari suuruse lageraielangi jagu metsateatisi, millest suurem osa on juba ära raiutud.
Kuna viimaste kuude jooksul on EMAga korduvalt ühendust võtnud Valgamaa metsi külastanud inimesed, kes kaebavad kontrolli alt väljunud raietegevuse üle Läti piiri ääres, siis teostas kodanikuühenduse aktiiv pistelise kontrollretke, mille tulemusena tõstatus mastaapse metsapettuse kahtlus.
Kontrolli teostas ühenduse metsavahiabi Mati Sepp, kellel tekkis peale raiepiirkonna külastamist ja metsaregistri kontrollimist tõsine kahtlus, et lisaks tavalistele maastikukahjustustele, mis lageraietega enamasti kaasnevad, on siin tõsiselt rikutud kehtiva metsaseaduse regulatsioone.
Keskkonnainspektsiooniga konsulteerimise järel otsustas EMA tekkinud kahtlustuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks esitada avalduse KKI-le ja Keskkonnaametile.
Üks EMA poolt osundatud probleem on säilikpuude puudumine nõutavas mahus.
Teine, palju tõsisem kahtlustus seisneb aga lageraiete ulatuses tublisti üle seaduses ette nähtud mahu. Selle raietegevuse tulemusel on poolest Kure kinnistust lühikese aja jooksul saanud hiiglaslik lageraielank.
Ehkki on väljastatud ametlikud load raiuda lagedaks üksteisega piirnevaid eraldisi enam kui 21 hektari suurusel alal, ei luba kehtiv seadus tegelikult üksteisega kõrvuti paiknevaid eraldisi suuremal kui seitsmehektarisel alal lagedaks raiuda.
Nii ulatuslik raie saaks olla seaduslik vaid metsakaitse ekspertiisi alusel ning ulukikahjustuste, seenhaiguste või putukkahjurite tuvastamise korral. Metsaportaali andmetel on metsakaitseekspertiis tellitud aga vaid viiele eraldisele 19-st.
„Oma 13-aastase metsamehekarjääri jooksul olen näinud kõikvõimalikke petuskeeme, aga sellist olukorda tunnistan esimest korda elus,“ kommenteeris EMA koordinaator Mati Sepp Kure kinnistul toimunud tegevust.
„Metsas käies polnud mul tehnilisi vahendeid täpseks mõõtmiseks, et kas kõik metsaregistris väljastatud metsateatistega eraldised on juba jõutud lagedaks lõigata, aga juba silmaga hinnates nähtus, et suurem osa tööst oli jõutud ära teha.
Omaette märkimist väärib seegi, et lankidele polnud jäetud seaduses ette nähtud koguses säilikpuid. Ka sellistele rikkumistele peavad keskkonnajärelvalveorganid rohkem tähelepanu pöörama, sest selline seadusevastane tegevus on Eesti metsades massiliseks muutunud.
Ometi on säilik- ja seemnepuud metsaelustikule oluline õlekõrs, et majandusmetsades toimuvate intensiivsete raietööde käigus mingilgi määral püsima jääda.“
Samuti saab vaadata jäädvustust metsavahiabi Mati Sepa külaskäigust rüüstatud maastikele ülalolevas videos.
