6. juuli hommikul kella 7.30 piirilähistel Leimani külas kinni peetud meestel dokumente kaasas ei olnud, kuid nende esmastele ütlustele tuginedes on seltskonnas kuus Bangladeshi ja kaks Pakistani kodanikku. Seni kogutud tõenditele tuginedes on alust arvata, et nad on ebaseaduslikult riiki sisenenud. Mehed viidi asjaolude selgitamiseks ja menetlustoiminguteks kordonisse, kus meedikud vaatasid üle ka nende tervisliku seisundi.

PPA integreeritud piirihalduse büroo juhtiv piiriametnik Egert Belitšev märkis, et kahtlustäratanud meestest andis piirivalvuritele teada üks tähelepanelik kohalik elanik. „Piiriäärsed elanikud on läbi aegade olnud piirivalvuritele heaks koostööpartneriks tähelepanekute jagamisel ning loodame, et see koostöö jätkub nii ka edaspidi,“ kiitis Belitšev piiriäärset kogukonda.

Ta nentis, et kuivõrd surve Euroopa välispiiridele on jätkuvalt suur, tuleb ka Eestis nii piiriturvalisuse aga laiemalt kogu riigi julgeoleku tagamiseks teha täiendavaid pingutusi.

„Üks oluline meede piiriturvalisuse tõhustamisel on Eesti ja Venemaa vahelise piiri väljaehitamine. Võimalus ebaseaduslikeks piiriületusteks väheneb, kui piirivalvurid saavad piiriäärsele alale parema ligipääsu, korraliku patrullraja, kaasaegsed valveseadmed, mis annavad eelhoiatuse piirile lähenevast isikust ning lisaks kõrgema riskiastmega kohtadesse ka piirdeaia. Kui ebaseaduslik piiriületus leiab siiski aset, võimaldavad kaasaegsed valveseadmed visuaalset tõendusmaterjali rikkumise kohast ja muudest asjaoludest. Mida kiiremini jällegi süütegu tõendatud, seda kiiremini saame isiku riigist välja saata,“ kinnitas ta.

Kahe riigi vaheline kontrolljoon on 338 kilomeetrit pikk, kus täna on valmis ehitatud kaks katselõiku kogupikkusega 3,5 kilomeetrit. Nende testlõikude eeskujul loodetakse välja ehitada tulevikus ka kogu ülejäänud Eesti-Venemaa vaheline maismaapiir.