Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin avaldas Twitteris foto, millel kutsikas üritab rünnata suurt koera.

„Eesti Mikser on täis otsustavust rääkida Venemaaga jõupositsioonilt,” kirjutas Rogozin.

Vastuseks ühe Kremli ajakirjaniku säutsule avaldas Rogozin hiljem foto mikserist.

„Kartmatu mikser. Juba müügil,” kirjutas Rogožin.

Klintsevitš võrdles väljaandes Rambler Mikseri seisukohavõttu Nõukogude multifilmiga „Mowgli”.

„See on šaakalite psühholoogia: tiiger kõnnib kõrval ja šaakal räägib. Mäletate, multikas Mowglist oli selline šaakal – Tabaki. See on inimeste positsioon, kes endast midagi ei kujuta ja kellele suures plaanis keegi pole tähelepanu pööranud. Ma arvan, et Eesti välisministeeriumi juhil oleks vaja seda multifilmi vaadata,” ütles Klintsevitš.

Klintsevitši sõnul edastab Eesti välisminister Ameerika mõtteid, andmata endale aru, millise sonimisena see välja paistab.

„Selleks puhuks on teine hea ütlus: „Ei ole tähtis, kes on sinu ees. On tähtis, kes on su kõrval.” Me teame, kes on meie kõrval ja kellele me võime loota. Aga seda sonimist ei maksa isegi arutada,” lausus Klintsevitš.

Venemaa presidendi rahvuste vaheliste suhete nõukogu liige Bogdan Bezpalko on kindel, et Eesti püüab kogu jõust õhutada vastasseisu Venemaa ja lääne vahel, sest näeb selles endale kasu.

„Ma reageeriksin sellistele avaldustele rahulikult, ma arvan, et neid tuleb veel palju,” ütles Bezpalko RT-le.

Rahvusvahelise informatsiooniagentuuri Rossija Segodnja vaatleja Vladimir Kornilov kommenteeris Mikseri sõnu Federalnoje Agentstvo Novosteile.

„Ma leian, et kui homme Nauru teatab, et Eestiga on vaja rääkida jõupositsioonilt, kutsub see Tallinnas esile imestust. Sest Nauru on Eesti jaoks märksa märkimisväärsem mops kui Eesti suure Vene elevandi jaoks... Kõige huvitavam on see, et kui praegu Šoigu (Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu – toim) lihtsalt teeb Eesti ministrile ettepaneku jõudu katsuda (kui juba Tallinn lubab endale selliseid avaldusi), siis algab ülemaailmne ulumine „Vene agressiooni” üle. No näete, olles lennanud kaugesse Austraaliasse (tegelikult käis Austraalia ajakirjanik Tallinnas – toim), otsustas Mikser, et sealt võib ka rusikakesega vehkida. Ja ühtlasi avas kentsakas minister seal kentsaka saatkonna, kus Eesti „saadik” hakkab tööle vabatahtlikkuse alusel, kui saabub aeg. (Tegelikult avas Austraalia Eestis niinimetatud pop-up saatkonna – toim.) Virtuaalne iseseisvus, virtuaalsed ohud, virtuaalsed saadikud,” ütles Kornilov.

Venemaa relvajõudude telekanalile Zvezda andis kommentaari sõjaline ekspert Aleksandr Žilin.

„Siin ei ole midagi imastamisväärset. See on vana lugu ja nii käituvad plebeid, et saada 30 hõbeseeklit, selleks, et öelda: „Jah, me oleme ustavad, peremees, me oleme truud koerad, me oleme alati sinu jala kõrval.” Seda esiteks. Ma arvan, et põhjus oli hiljutine õnnetus, kui Ameerika sõjaväelased peksid läbi Eesti politseinikud, kes omakorda püüdsid kõrgemat rassi korrale kutsuda. Ja seda hinnati ameeriklaste poolt sündsusetuks: kuidas siis nii, me tulime siia demokraatiat kehtestama, aga igasugused jätised hakkavad meile dikteerima, kuidas siin käituda.”

Politoloog Aleksandr Assafov ütles aga REN TV-le, et Eestil ei ole võimalik Venemaaga jõupositsioonilt rääkida.

„Sellised väljaütlemised Baltimaade ametnikelt ja poliitikutelt kutsuvad alati esile teatava muige, sest ei Eestil ega tema naabritel ole mingit potentsiaali, mingeid surve avaldamise hoobi selleks, et rääkida Venemaaga jõupositsioonilt,” ütles Assafov. „Nad võivad ainult mitte lasta Venemaa kodanikke enda juurde riiki, võivad toetada Ameerika poliitilist kurssi. Aga sellest hoolimata harjutavad nad iseenesest vaid ustavust, lojaalsust suhetes USA-ga. Ainult seetõttu lubavad nad endale sellist retoorikat. Loomulikult pole neis mitte kõige vähematki tervet mõistust. Loomulikult on need ainult poliitilised suusõnalised harjutused, ei enamat. Tuleb suhtuda arusaamisega nende poliitikute diagnoosi, kes sellises võtmes Venemaa suunal avaldusi teevad.”