Maas loetles mitmeid tema sõnul problemaatilisi tegevusi, mille hulgas on edasimineku puudumine relvarahu kehtestamisel Ida-Ukrainas, närvimürgirünnak Suurbritannias, Süüria valitsuse toetamine ja katsed mõjutada lääneriikide valimisi, vahendab Reuters.

„Meil oli rünnak välisministeeriumis, mille puhul me peame oletama, et see pärines Venemaalt,” ütles Maas telekanalile ZDF. „Me ei saa lihtsalt seda olematuks mõelda ... Ja ma arvan, et ei ole mitte ainult mõistlik, vaid ka vajalik tuua välja, et me ei pea seda konstruktiivseks panustamiseks.”

Saksa ametnikud paljastasid veebruaris nende sõnul „isoleeritud” küberrünnaku valitsuse arvutivõrgule, mis avastati esimest korda detsembris.

Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse BfV juht ütles eelmisel nädalal, et on „suur tõenäosus”, et rünnaku taga oli Venemaa.

Sotsiaaldemokraat Maas, kes on võtnud Venemaa suhtes karmima hoiaku kui tema erakonnakaaslastest eelkäijad, ütles pühapäeval teisele Saksa telekanalile ARD-le, et Moskva on olnud üha keerulisem partner, kuid Berliin jääb kindlaks dialoogi säilitamisele, osaliselt Süüria kriisi kohta.

„On aeg, ma arvan, tuua välja, et me ootame Vene poolelt konstruktiivset panustamist, sealhulgas Süüria konflikti asjus. Ja veel, et nad ei kaitseks alati lihtsalt Assadit,” ütles Maas.

Saksamaa sotsiaaldemokraadist liidupresident Frank-Walter Steinmeier, kes on varem olnud välisminister, hoiatas aga eile Venemaa demoniseerimise eest ja ütles, et Saksamaal on ajaloo tõttu eriline roll dialoogi säilitamisel Venemaaga.

Steinmeier ütles ajalehele Bild am Sonntag, et on mures „galopeeriva võõrandumise pärast Venemaa ja lääne vahel”, ning õhutas Saksa poliitikuid vältima Venemaa ja tema rahva kujutamist vaenlastena.