Riigiduuma liikmed rõhutasid, et Läti võimude tegevus rikub venekeelsete kodanike õigusi ning see peaks kaasa tooma piirangud, mis on ette nähtud spetsiaalsete majanduslike meetmete seadusega, vahendab RIA Novosti.

Selliste meetmetena näeb seadus ette finantsoperatsioonide osalist või täielikku keelustamist, tollitariifide muutmist, turismi piiramist ning rahvusvaheliste kaubanduslepingute või muude välismajanduskokkulepete kehtivuse lõpetamist või peatamist.

Riigiduuma märkis veel, et Läti, olles Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu liige, rikub põhimõtteid, mida järgib absoluutne enamus tsiviliseeritud riikidest.

Avalduses öeldakse, et Läti võimud tegutsevad vastuolus riigi territooriumil elavate inimeste vastastikuse austuse, mõistmise ja koostööga, sõltumata nende etnilisest, kultuurilisest ja keelelisest kuuluvusest.

Riigiduuma liikmed tegid ettepaneku saata avaldus valitsusele, ÜRO-le, Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni (ODKB) ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaalsele assambleele, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Nõukogu riikide parlamentidele ning Läti seimile.

Riigiduuma liige Sergei Šargunov tsiteeris istungil Läti seimi liiget Edvīns Šnoret, kes on väidetavalt öelnud: „Kui ükskord lasta vene täi kasukasse, on teda sealt välja saada raske.” „Vaat niisugune suhtumine,” kurtis Šargunov.

„Tuleb neile meelde tuletada, et nad on alati vene kasukaid kandnud. Seetõttu peavad nad järele mõtlema, milline roll neile nendes kasukates jääb,” reageeris riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin.

Läti president Raimonds Vējonis kuulutas eile ametlikult välja haridusseaduse parandused, mis näevad ette järkjärgulise ülemineku riigikeelsele õppele.