Ministrid arutasid kohtumisel riikide kahepoolset koostööd, NATO suvist tippkohtumist ja ühismissioone Afganistanis ja mujal. Ajakirjanike küsimused keerlesid eeskätt selle ümber, milliseid samme plaanib Briti valitsus järgmisena astuda Salisbury keemiarünnakule vastamiseks.

Delfi küsis Briti kaitseministrilt, kas lisaks karmistunud retoorikale plaanib Briti valitsus hakata astuma reaalseid samme ka riigis asuvate kahtlaste Vene varade vastu. Williamson andis mõista, et sellised meetmed on valitsuses arutusel. "Valitsus töötab lähinädalatel ja -kuudel väga hoolikalt ja tagab, et selle probleemiga tegeletakse," lubas minister. "Juba on olemas seletamatu vara arestimisorderid, mille kohta hiljuti Suurbritannias uus seadus kehtima hakkas. Meie eesmärk on kindlasti tagada, et igasugune seletamatul viisil saadud vara võetakse arvesse ja sellega tegelemiseks astutakse vajalikud sammud." Reutersi küsimusele erinevates Euroopa riikides plaanitava Vene diplomaatide väljasaatmise kohta ei soovinud minister detailsemalt vastata.

Jüri Luik kinnitas, et Eesti valitsus usub Briti valitsuse selgitusi Salisbury rünnaku ja selle toimepanija kohta täielikult. "Eesti seisab koos oma liitlase Suurbritanniaga nii heas kui halvas," ütles Luik. "Eesti mõistab kõige rangemalt hukka Venemaa ebaseadusliku jõukasutuse Salisburys, kus suveräänse riigi territooriumil kasutati keemiarelva. Usaldame Briti võimude uurimist täielikult ja kutsume Venemaad üles seda illegaalset tegevust lõpetama."