Õnnetuse täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas Lääne prefektuur kohe kriminaalmenetlust.

Päev pärast õnnetust teatas prokuratuur, et esialgse uurimisversiooni järgi põhjustas õnnetuse lennuvahendi tiiva kandekonstruktsiooni osa murdumine. Tänaseks on aga selgunud, et konstruktsioon ei murdunud niisama.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Andra Jundas ütles täna Delfile, et tunnistajate ütluste ja ohutusjuurdluskeskuse poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt põhjustas lennuõnnetuse õhusõiduki konstruktsioonile mittevastava manöövri sooritamine.

Uurimise tulemusena selgus, et motodeltaplaan süttis kokkupõrkel puuga, misjärel hävis täielikult. Esialgse hinnangu järgi süttis deltaplaan kokkupõrkel maaga. Eksperthinnang valmis 19. septembril.

Motodeltaplaan kuulus hukkunud piloodile, 58-aastasele mehele. Temaga oli kaasas lõbusõitu teinud lennundushuviline 39-aastane naine, kes samuti õnnetus hukkus.

Lennuametist öeldi pärast juhtunut, et õnnetusse sattunud deltaplaan läbis lennukõlblikkuse kontrolli (sama, mis autodel tehnoülevaatus) sellel suvel.

Eesti üks kogenumaid deltaplaanilendureid Ants Kivimäe ütles päev pärast sündmust, et hukkunud lendur oli väga kogenud, viimastel aastatel lendas ta ligi sada tundi aastas (keskmiselt lennatakse 30-40 tundi aastas). Hukkunud kaaslendur oli aga harrastuse alles enda jaoks leidnud ning soovis alustada lennuõpinguid.

Õnnetuspaik kaardil