Valge Maja õigusnõunik Don McGahn keeldus aga andmast justiitsministeeriumile korraldust Muelleri vallandamiseks, sest ei nõustunud presidendi põhjendustega, teatas allikas, kelle sõnul ei ähvardanud McGahn siiski otseselt tagasiastumisega, vahendab CNN.

Trump nõudis Muelleri vallandamist vaid kuu pärast seda, kui ta oli mais vallandanud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktori James Comey. Hiljem samal kuul nimetas justiitsministeerium Muelleri juhtima eriprokurörina juurdlust Venemaa võimaliku sekkumise kohta USA presidendivalimistesse. Juunis teatas Washington Post, et Muelleri juurdlus laieneb ja hakatakse uurima ka potentsiaalset õigusemõistmise takistamist.

„Me keeldume kommenteerimast austusest eriprokuröri büroo ja selle protsessi vastu,” teatas Valge Maja jurist Ty Cobb CNN-ile.

Kaks inimest rääkisid New York Timesile, et Trump väljendas muret kolme võimaliku huvide konflikti pärast, mille hulgas olid Muelleri vaidlus seoses Trumpi National Golf Clubiga, õigusfirma, milles Mueller oli varem töötanud, ning see, et Mueller oli hiljuti käinud FBI juhi tööintervjuul.

New York Times kirjutas, et arutelu Muelleri võimaliku huvide konflikti üle 2017. aasta juunis tekkis pärast teateid, et Mueller uurib võimalikku õigusemõistmise takistamist.

Valge Maja on korduvalt eitanud, et Trump uurib Muelleri vallandamise võimalust. Augustis ütles Valge Maja jurist John Dowd, et seda ideed pole kunagi laual olnud.

Senati luurekomitee mõjukas demokraadist liige Mark Warner ütles New York Timesi artiklile reageerides, et eriprokuröri vallandamine on punane joon, mida president ei saa ületada.

„Igasugune katse kõrvaldada eriprokurör, vabastata vastutusest põhitunnistajaid või sekkuda muul viisil juurdlusse oleks jäme võimu kuritarvitamine ning kõigil kongressi liikmetel mõlemast parteist on vastutus meie põhiseaduse ja meie maa ees see viivitamatult selgeks teha,” lisas Warner.