Mikseri sõnul lähtus tema eilsel hääletusel Eesti pikaajalisest
seisukohast Lähis-Ida rahuprotsessi küsimuses, milleks on toetus kahe riigi lahendusele.

"Olen veendunud, et selle lahenduseni jõudmine on võimalik üksnes kahepoolsete läbirääkimiste teel Iisraeli ja palestiinlaste vahel. Kõik lõppstaatuse küsimused, sealhulgas Jeruusalemma küsimus, tuleb lahendada nende läbirääkimiste käigus," sõnas Mikser.

Eesti välisministri sõnul langetasid nad sellest arusaamast lähtudes eile New Yorgis oma hääletusotsuse sarnaselt veel kahekümne ühe Euroopa Liidu partneriga.

"Pean kahetsusväärseks, et mõned EL liikmed otsustasid selle hääletusel jääda erapooletuks, kuid tunnustan seda kui nende riikide suveräänset õigust," lisas ta.

Mikseri sõnul on Ameerika Ühendriikidel nii täna kui tulevikus täita liidriroll globaalse julgeoleku tagamisel, sealhulgas Lähis-Ida rahuprotsessi toetamisel. "Selle rolli täitmine eeldab tervikliku rahuplaani, mitte ühepoolseid deklaratsioone," teatas Mikser.

"Pean erakordselt oluliseks, et Euroopa Liit taotleks olulistes ja tundlikes maailmapoliitika küsimustes nii sisemist konsensust kui ka üksmeelt transatlantiliste liitlastega. Sama oluline on see, et Ameerika Ühendriigid otsiksid enne oluliste julgeolekuotsuste langetamist ühist arusaama oma Euroopa liitlastega," lisas Eesti välisminister.

Mikser rõhutas veel, et USA on ja jääb Eesti olulisemaks liitlaseks ning need üksikud juhud, kus Eesti jääb suveräänase riigina Ameerika liitlastega eriarvamusele, et murra seda lähedast liitlassuhet.