Ringkonnakohus leidis, et 2015. aasta oktoobris, mil naised USA-s abiellusid, oli eestlanna elukohaks Eesti Vabariik (mitte USA, kus ta sel ajal viisavabadusprogrammi raames ajutiselt viibis). Kuna Eestis ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste isikute vahel, ei saa lugeda sõlmitud abielu Eestis kehtivaks.

USA-s abiellunud naised esitasid halduskohtule kaebuse, kui USA kodanik esitas PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse Eestis püsivalt elava abikaasa juurde elama asumiseks, kuid PPA keeldus talle elamisloa andmisest, tuginedes muu hulgas sellele, et neid ei tunnustata Eesti õigusruumis abikaasadena. PPA märkis, et kuni Eestis ei muudeta abielu legaaldefinitsiooni perekonnaseaduses või ei täiendata välismaalaste seadust, pole võimalik anda elamisluba samast soost isiku juurde elama asumiseks.

Tallinna halduskohus rahuldas jaanuaris kaebuse, kohustades PPA-d elamisloataotluse osas uut otsust tegema. Halduskohus asus seisukohale, et abiellumisel oli naiste elukohaks USA ning kaebajad väitsid haldusmenetluses, et elavad kordamööda teineteise kodakondsusriigis ning perekond loodi ajal, mil Eesti kodanikust abikaasa viibis USA-s.

Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustunud – tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seadusele (§ 14, mis määratleb "elukoha"), asus ringkonnakohus seisukohale, et oluliseks näitajaks elukoha kindlakstegemisel on isiku tahe vastavasse kohta elama asuda. "Ainuüksi kolm kuud USA-s viibimist ei muutnud seda riiki tema elukohaks. Ta läks USA-sse teadmisega, et tal on viisaeeskirjade kohaselt võimalik viibida seal vaid 90 päeva. Ta ei astunud USA-s mingeid samme selleks, et oma riigis viibimist muul viisil pikemaajaliselt seadustada, sh ei taotlenud immigrandi viisat, sest kaebajad otsustasid asuda ühiselt elama Eestisse," märkis ringkonnakohus tänases otsuses.

Kuivõrd Eesti kodanikust kaebaja elukohariigiks oli ja on Eesti ning siin ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste isikute vahel, ei saa kaebajate vahel sõlmitud abielu lugeda Eestis kehtivaks, tõdes ringkonnakohus, märkides muu hulgas ka, et kaebajate abielu oleks Eestis kehtiv, kui perekonnaseaduses sisalduv tingimus, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, oleks vastuolus põhiseadusega.

Ringkonnakohus nõustus PPA-ga selles, et põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei näe ette samasooliste isikute õigust abielluda. Riik peab samasoolistele isikutele tagama võimaluse soovi korral koos elada ja oma kooselu registreerida, kuid see ei pea toimuma abiellumise teel. Nii kehtib Eestis kooseluseadus, mis võimaldab kahel füüsilisel isikul soost sõltumata sõlmida kooselulepingu. "Asjaolu, et riik pole käesoleva ajani suutnud vastu võtta kooseluseaduse rakendusakte, ei tähenda, et abielu institutsiooni tuleks hakata sisustama laiemalt," märkis kohus.

Ringkonnakohus lähtus otsuse tegemisel muu hulgas sellestki, et kaebajad ei ole sõlminud ka kooselulepingut ning seetõttu puudub nende vahel mistahes kehtiv registreeritud kooselu vorm.

"Piirang, et kooselu peab olema ametlikult registreeritud, on põhjendatud. Kuna kaebajate abielu ei ole Eestis kehtiv ning kooselu pole registreeritud ka muul viisil, pole asjakohane käesoleva haldusasja raames hakata kontrollima, kas välismaalaste seadus on põhiseaduspärane osas, millega see ei näe ette registreeritud elukaaslase õigust taotleda elamisluba. See küsimus muutub aktuaalseks siis, kui kaebajad peaksid sõlmima kooselulepingu ning PPA ka seejärel keeldub USA kodanikust abikaasale tähtajalise elamisloa andmisest," leidis kohus.

Riigikohtule võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Aasta tagasi vahendas Delfi "Pealtnägijat", et ametnike poolt lahku kolima sunnitud eesti-ameerika noor abielupaar Sarah ja Kristiina Raud plaanivad Eesti riigi vastu kohtusse minna.