Lasnamäe veerul asus karistusvangla. Noor vabariik ei suutnud osta erirõivaid ei vangidele ega valvuritele. Seepärast oli omavahel raske kindlaks teha, kes on kes. Segadus põhjustas mõnegi naljaka hetke, kuni kõrgemal langetati õiglane otsus: vangid said erilised mütsid, aga valvurid Eesti vapiga käesidemed.

1928. aastal hakati mäeveerule ehitama uut raadiomasti. Selleks kasutati kümne meetri pikkusi palke, mis ühendati eriliste raudklambritega. 80 m kõrgusele jõudes vajus mast kiiva ja kukkus alla. Ajakirjandus rõkkas õnnetusest mitu päeva. Inimesed jäid siiski terveks, mast tasakaalustati tugitraatidega ja avati 1. septembril 1929.

Asumi heakord polnud kiita. Näiteks laiutas Kivimurru tänaval auk, kuhu kohalikud prügi ja solki kallasid. 1935. aastal sattus president Päts august mööda sõitma. Omaalgatuslikku jäätmejaama nähes tegi ta lasnamäelastele kõva peapesu. Siis aeti auk kinni.

Õitsvad kolmekümnendad

Selle aja Lasnamäel on kasvanud palju tuntud inimesi, näiteks üldlaulupidude sümbol, koorijuht ja helilooja Gustav Ernesaks. Ka sisekujundaja Leila Pärtelpoeg ja kirjanik Valeeria Villandi veetsid siin lapsepõlve.

Eesti jõukuse kasvades hakkas linn vääristama ka Lasnamäed. Kadrioru poole pidi loodama näituseväljak, aga Sõjamäele rajatama Jüriöö ülestõusu mälestav hiis. Istutati puid, kavas oli rajada suured okaspuusalud, mis olnuks ühtlasi tuuletõkked.
1935. aastal valmis vana Lasnamäe kõige ilusam ehitis – uus algkool. Herbert Johansoni loodud hoone on ka praegu Eesti paekiviarhitektuuri pärl. Avamise ajal oli koolimaja Eesti moodsaim, seal oli palju valgust ja rõõmsaid värve. Akendest avanes miljonivaade Tallinna lahele, aga kinoruum oli täiesti tulekindel ja saal seetõttu väikestele vaatajatele ohutum kui kesklinna kallid kinod.
Nii nägi välja äsja valminud Lasnamäe Algkool

Loe veel Lasnamäe kohta huvitavaid lugusid SIIT.