Meremehest kokk Armen, rõõmurull Irina ja mahedad kirikukellad - Kolme inimese erinevad vaated Lasnamäele

Lasnamäe elanikud räägivad oma kodu- ja tööpaigast, igaüks näeb ning tajub kohta veidi erinevalt.

Rõõmuraas Irina

Pildistame uusehitist. Meie toimetused pakuvad huvi. Kolmandal korrusel tõmbab akna eest kardina kuldses keskeas kitlikandja. Lehvitan talle. Ta avab akna ja kohe volksab lillepoti kõrvale paks punane kass. Küsin, kuidas elu läheb.

„Suurepäraselt!” rõõmustab naine. Tema nimi on Irina. Kass on Bonik. Fotoläätse nähes hüppab loom aknalaualt tuppa ja kaob. „Iseloomuga,” selgitab Irina.

Nende korter on kolmetoaline, moodne ja hästi sisustatud. Koos elab kolm põlvkonda: Irina ise ja tema ded, tütar ning kaks lapselast.

„Aitäh, aitäh, et meie Lasnamäest kirjutate,” on Irina õnnelik. „Meil on väga tore koht, siin on hea elada, aga paljudel on millegipärast eelarvamus.”

Ta kordab seda veel ja veel. Tema jaoks on kõik hea, lausa parim. Ta kiirgab soojust. Kui Irina oleks minu naaber, siis jääks magaladepressioon minust kaugele.

Taire ja hellad kellad

Meeliku munitsipaalmaja juures pargib Taire oma päevinäinud autot. Noor lasnamäelane Henry on lõpetanud lasteaiapäeva ja kipub mänguväljakule.

„Ootasime seda korterit kaua,” sõnab Taire. „Olen nii rahul, et ei tahaks siit kunagi kuhugi minna. Vaikus, lapsesõbralik õueala, rahulikud naabrid. Suhtlemist eriti ei ole, aga lärmi ja pidusid õnneks ka mitte.”

Kas kirikukellad ei sega?

„Mis te nüüd!” ehmub naine. „Need on nii head!” Ja lisab usaldava sosinaga: „Ega need ei ole nagu tavalised kellad. Need mängivad kuidagi … mahedalt.”

Meremehest kokk Armen

Tähesaju keskuses töötab mereakadeemia haridusega kokk Armen. Tema kiirtoiduputkast võib saada suurepärast Armeenia sööki, lisaks juustupalle ja mitut sorti kanget kohvi. Kokk ise soovitab lambakarreed, kliendid eelistavad enim šašlõkke, mida Armenil on kenake valik. Lapsed võtavad friikartuleid ja viinereid nagu igal pool. Aga menüü pärl on sertifikaadiga metssealiha ja sellest tehtud grillvorst. Liha toovad Armenile jahimehed, tavaliselt eestlased.

Toit tehakse valmis kohapeal. Tellija helistab ette ja saab teada, kui pikk ooteaeg parasjagu on. Igal juhul saab ta säriseva roa otse pannilt. Töövahetuses taksojuhile tehakse allahindlust.

„Aga ainult siis, kui nad on taksoga!” naerab Armen. Mehe eesti keel on konarlik, kuid ta kinnitab uhkelt, et tütar ja poeg käisid eesti koolis ning räägivad riigikeelt vabalt.

Armeni putka menüütahvlile on ta naiseõde joonistanud naerunäoga päikese.

Loe veel Lasnamäe kohta huvitavaid lugusid SIIT.