Ameerika Ühendriikide luureorganisatsioonidel tuli hinnata võimalik tuumarünnakutes hukkunute arv mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid ka selle satelliitriikides ja teistel riigiga piirnevatel aladel, vahendab Iltalehti uudisteportaal.

USA valitsuselt nõudsid seesuguse info välja ajaloolased George Washingtoni Ülikoolist.

Kõnealune dokument pärineb 1962. aasta oktoobrist, ajast vahetult pärast seda, mil rullus lahti üks külma sõja aegseid suuremaid vastasseise Kuuba raketikriis, mille käigus jõudis maailm eesotsas Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liiduga kõige lähemale otsese tuumasõja ohule.

Tuumasõda suudeti toona ära hoida. Kuid kui nii hästi poleks läinud, oleks tagajärjed olnud laastavad.

Ülisalajases dokumendis on toodud arvud, kui palju inimesi tuumarünnakute korral hukkuks Soomes, Poolas, Ida- ja Lääne-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Austrias, Ungaris, Rumeenias, Jugoslaavias, kuid isegi Šveitsis, Prantsusmaal ja Põhja-Itaalias. Ometigi ei ole võimalik avalikkusel täpsete numbritega tutvuda, sest need on endiselt salastatuse märkega.

Küll aga on märgitud, et juhul, kui tuuled puhuksid idast läände, tapnuks tavalised tuumapommid peaaegu poole satelliitriikide populatsioonist ja kolm protsenti Lääne-Euroopa liitlaste omast. USA riiklik julgeolekuagentuur NSA on varem avaldanud, et tuumarünnak Nõukogude Liidu vastu nõudnuks 108 miljoni selle elaniku elu.

USA sõjaplaan Tartu tuumarelvaga hävitamisest

George Washingtoni ülikooli ajaloolased on varemgi avaldanud infot USA külma sõja aegsete tuumasõja plaanide kohta, muu seas on avaldatud dokumentidest selgunud, et 1950. aastatel oli USA tuumarünnakute ainsaks planeeritud sihtmärgiks Balti riikides Raadi lennuväli Tartus.

USA strateegiliste õhuvägede 1956. aastal kokku pandud tuumarünnaku sihtmärkide nimekiri valmis ajal, kui tuumarelvasid ei olnud veel massiliselt paigutatud kontinentidevahelistele rakettidele ega allveelaevadele, mistõttu tuumarelvad tuli kohale viia pommituslennukitega.

Seetõttu olidki ameeriklaste tuumarünnaku sihtmärkide nimekirjas sõjaväelennuväljadel väga prominentne koht. Teadlaste kokku pandud materjalidest selgub, et ameeriklastel oli ülevaade 1100 Nõukogude Liidu lennuväljast. Neile lennuväljadele anti prioriteetsuse järgi number, Raadi lennuväli oli tähtsuse järgi 13. kohal.

Tuumasõja korral oleks Eestit mõjutanud ka naaberpiirkondade ründamine. Leningradi linn oli Moskva järel tähtsuselt teine sihtmärk. Leningrad, Moskva, Varssavi, Ida-Berliin ja Peking oleks sõjaplaani kohaselt täielikult hävitatud, kusjuures lisaks sõjalistele sihtmärkidele oleks osa tuumarelvasid suunatud ka lihtsalt suurte elamurajoonide pihta.

Eestile lähedal oleks olnud ka tuumapommitamise nimekirja kuulunud Soltsõ lennuväli Novgorodi oblastis.

Ameeriklaste dokumentidest selgub, et Eestis oli veel hulgaliselt olulisi Nõukogude sõjaväe sihtmärke, mis võisid sattuda tuumapommitamise alla. Tõenäoliselt olid need sihtmärgid madalama prioriteetsusega kui Raadi lennuväli ja pole täiesti selge, kas ja mis tingimustel oleks tuumarünnak neid tabanud.

Vaata nimekirja siit!