38 protsenti küsitletutest teatas, et kiidab Trumpi tegutsemise presidendina heaks, 56 protsenti ei kiida heaks. Vaid ühe värskelt valitud presidendi toetus on alates moodsate arvamusküsitluste korraldamise alustamisest selleks hetkeks olnud alla 50 protsendi: Bill Clintoni oma oli 1993. aastal 44 protsenti. Ligi pool vastanutest ütles, et Trumpi tegevus on tugevalt laiduväärne (47 protsenti), ning vaid veerand peab Trumpi saavutusi tugevalt positiivseks (24 protsenti), vahendab CNN.

Vabariiklaste hulgas on toetus langenud 73 protsendilt veebruaris 59 protsendile nüüd. Kolledžihariduseta valgete hulgas, kes on Trumpi peamine toetusbaas, kiidab tema tegevuse tugevalt heaks vaid 35 protsenti küsitletutest (veebruaris 47 protsenti). Demokraatide tugev vastumeelsus on püsinud 80 protsendi juures.

Vaid 43 protsenti ütleb, et Trump toob sellise muutuse, mida riik vajab (aprillis 48 protsenti). Neid, kes leiavad, et Trump suudab efektiivselt valitsust juhtida, on 39 protsenti (aprillis 44 protsenti).

Vaid veerand ameeriklastest (24 protsenti) ütleb, et usaldab kõike või suuremat osa sellest, mida kuuleb Valge Maja ametliku kommunikatsiooni kaudu, 30 protsenti tunnistab, et ei usalda üldse midagi, mida presidendi büroost kuuleb. Isegi vabariiklastest usaldab Valget Maja vaid pool.

Siiski usub enamik ameeriklastest, et asjad riigis lähevad hästi (53 protsenti). Umbes samamoodi arvati ka aprillis.

See positiivne tunne ei paranda aga hinnangut Trumpile erinevates valdkondades. Rahvusliku julgeoleku alal kiidab tema tegevuse heaks 48 protsenti ja ei kiida 47 protsenti küsitletutest. Majanduse alal on need protsendid 47 ja 45. Praktiliselt kõiges ülejäänus peetakse Trumpi tegevust selgelt laiduväärseks: tervishoiupoliitikas 62 protsenti, välispoliitikas 61 protsenti, sisserände alal 55 protsenti ning keskklassi aitamise osas 54 protsenti.

Vaid 36 protsenti peab Trumpi esimest 200 päeva ametis edukaks, 59 protsenti aga läbikukkumiseks. Nii Barack Obamat kui ka George W. Bushi peeti sellel hetkel veel edukaks (vastavalt 51 ja 56 protsenti).

62 protsenti vastanutest leiab, et Trumpi avaldused ja teod pärast ametisse astumist on muutnud nad vähem kindlaks tema võimes president olla.

Vaid 30 protsenti tunnistas, et imetleb presidenti ja 34 protsenti tunneb sellise presidendi üle uhkust. 55 protsenti leiab aga, et Trump on vähendanud lugupidamist presidendiameti vastu. Kümnest inimesest kuus ei pea Trumpi ausaks ega usaldusväärseks.

Trumpi säutsude kohta Twitteris tunnistab seitse vastanut kümnest küll, et need annavad talle võimaluse suhelda oma toetajatega otse ilma meediafiltrita, kuid muud positiivset nähakse vähe.

52 protsenti leiab, et Trumpi säutsud ei ole efektiivne viis tähtsate asjade kohta vaadete jagamiseks ning 72 protsenti ütleb, et need ei saada teistele riigijuhtidele õiget sõnumit. 70 protsenti arvab, et need on liiga tihti vastused teleuudistele.

Selle illustratsiooniks on Trumpi kommentaarid Twitteris oma toetuse kohta:

„Trumpi baas on kaugelt suurem ja tugevam kui kunagi varem (vaatamata mõnedele võltsitud Valeuudiste küsitlustele). Vaadake rahvakogunemisi Pennsylvanias, Iowas, Ohios ja Lääne-Virginias. Tegelikult on Valeuudiste Venemaaga kokkumängu lugu, rekordiline aktsiaturg, piirijulgeolek, sõjaline tugevus, töökohad, ülemkohtuniku valik, majanduslik entusiasm, regulatsioonide vähendamine ja nii palju veel Trumpi baasi veelgi rohkem kokku koondanud. Ma ei muutu kunagi! Raske uskuda, et koos 24/7 valeuudistega CNN-is, ABC-s, NBC-s, CBS-is, New York Timesis ja Washington Postis muutub Trumpi baas tugevamaks!“