Trumpi sõnul on Pariisi kliimalepe USA suhtes väga ebaõiglane ning Ameerika Ühendriigid lahkub kliimaleppest. Aega võtab see kuni 2020. aasta novembrini, kirjutab CNN.

Kõigi Pariisi kliimaleppe mittesiduvate osade täitmine lõpetatakse sel neljapäeval.

"Me lahkume, aga alustame läbirääkimisi. Loodan, et meil õnnestub saavutada õiglane kokkulepe. Oleks suurepärane, kui meid saadaks edu. Kui ei, siis pole midagi lahti," lausus Trump.

Trumpi sõnul on Pariisi kliimalepe näide sellest, kuidas Washington on liitunud kokkuleppega, mis seab USA ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste ettevõtetega, mis saavad sellest kasu.

Seejärel loetles Trump elukutseid, millest tema sõnul ameeriklased Pariisi kliimaleppe tõttu ilma jääksid ning väljendas taaskord oma kiindumust kivisöekaevanduste vastu.

Kliimaleppest saavad Trumpi sõnul eelkõige kasu Hiina ja India. USA osas on Trumpi arvates kliimalepe väga ebaõiglane: "See lepe tähendab massiivset USA jõukuse ümberjaotamist teistele riikidele."

"Mind valiti esindama Pittsburghi elanikke, mitte Pariisi omi," jätkas Trump.

Oma kõnes lubas Trump sedagi, et tema administratsiooni ajal saab USA-st maailma kõige puhtam ja keskkonnasõbralikum riik.

ÜRO Rohelise Kliima Fondi nimetas Trump pettuseks, mille eesmärgiks on võtta USA-lt raha ära. "Et me maksaksime miljardeid ja miljardeid ja miljardeid dollareid," iroonitses ta.

Lõpetuseks sõnas Trump, et tal on vaid üks kohustus ja selleks on kohustus ameeriklaste ees.

Trumpi vastumeelsus kliimamuutuste vastasest võitlusest osa võtmise suhtes paistis välja ka eelmisel nädalal Euroopas aset leidnud kohtumistel, kus EL-i ja ülejäänud G7 esindajad tunnistasid avalikult selle teemalisi erimeelsusi USA uue riigipeaga.

Lepe allkirjastati 2015. aasta detsembris Pariisis, kui 195 riiki nõustusid vabatahtlikult vähendama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist.

Leppe eesmärk on piirata globaalne soojenemine sel sajandil alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes.

Kliimalepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ja neid iga viie aasta järel uuendama.

Ühendriike kohustab lepe kärpima kasvuhoonegaaside emissiooni 2025. aastaks 2005. aastaga võrreldes 26-28 protsenti.

Ainsate ÜRO riikidena ei ole leppega ühinenud Nicaragua ja Süüria.