Laupäeval oli Tallinnas aset leidva Lennart Meri konverentsi peaesinejaks Soome president Sauli Niinistö, kes rääkis põhjalikult Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamise olulisusest ja sellega seoses Soomes puhkenud arutelust Eesti kaitsmise üle.
Kohtumisel ajakirjanikega võttis Soome riigipea jutuks viimasel nädalal Soome meedias ilmunud lood, kus käsitletakse Eesti kaitsmise küsimusi. Teema tekkis Soomes seoses siseriiklike seaduste menetlemisega, mida tehakse Euroopa Liidu aluslepetes oleva liikmesriikide vastastikkuse kriisiabi andmise klausli täitmiseks. Selleks sai Soome tõuke Pariisi terrorirünnakutest, kui Prantsusmaa palus just EL-i abi ja mitte NATO oma ning selgus, et Soome seadused ei lubanud teist EL-i riiki abistada.
„Olen lugenud väga imelikke artikleid. EL-is on meil artikkel 47, mis ütleb, et EL-i liikmed aitavad teineteist, kui üks on ohus ja see on ka meie peamine suhe Eestiga. Olen Soomes olnud üllatunud, et seadusandlust käsitletakse justkui spetsiifilist Eesti seadust. Ma ütlen ei, see on EL-i seadus,“ avaldas Niinistö teatud hämmeldust Soomes käiva suure debati üle.
Ta kinnitas, et Soome toetus Eestile ei ole muutunud ja eestlased kindlasti mäletavad reaalseid samme minevikust. „Kõik eestlased mäletavad, et 90ndatel me kõik aitasime Eestist ja see pole muutunud,“ kinnitas Niinistö.
Ka Lennart Meri konverentsil peetud kõnes keskendus Niinistö just üleskutsele veelgi tihendada EL-i kaitsekoostööd.
„EL on Soome jaoks kaitse mõttes oluline. Olen seda ammu tõstatanud, et EL pole mingi liit, kui see ei mängi oma kodanike kaitsmises rolli. NATO on paljude jaoks peamine, kuid saame palju teha Euroopa sildi all. Julgeolek on valdkond, kus avalikkusel on ootused liidule,“ märkis Soome riigipea.
Ta meenutas, et alles 2013. aastal ei julgenud Euroopa Komisjon isegi kaitsepoliitika sõna mainida, kuid nüüd ollakse lähedal süvendatud kaitsekoostöö käivitamisele sellest huvitatud riikide vahel.
Niinistö sõnul on väga oluline, et EL-i aluseks olevas Lissaboni leppes sisalduv vastastikkuse abi klausel saaks sisuga täidetud. Rääkides veel Soomes puhkenud debatist ütles ta, et Eestile keskendumine pole üldse õige. „Oleme kuulnud küsimust, kas Soome aitaks Eestist aga pole kuulnud, kes aitaks Soomet? Olen küsinud paljudelt Euroopa liidritelt Lissaboni leppe[vastava klausli kohta, kuid pole saanud vastust. Seega tekst on hea, kuid sel pole sisu,“ sõnas Niinistö.
Delfi päris Niinistölt selle peale, kuidas ta näeb EL-i kaitsekoostöö arendamise lõppeesmärki? Kas see peaks saama NATO-ga sarnaseks või oleks tema soov vähem?
„Ma näen progressi Lissaboni leppe artikli arendamisel ja Soome toetab seda. Ma saan aru et kui arendame EL-i kaitset ja kui NATO on jätkuvalt alles, siis mingil hetkel peab loodama koostöö nende vahel,“ ütles ta. Kui see hetk kätte jõuab, peab Soome lõpuks Niinistö sõnul olulise otsuse langetama. „Siis me peame otsustama, mis me teeme,“ ütles riigipea viitega vajadusele selgitada NATO-ga liitumise küsimus.
