Ombler selgitas, et täna Harju maakohtus karistusseadustiku § 233 järgi viieks aastaks vangi mõistetud Artem Zinchenko süü seisnes selles, et ta oli välisriigi kodanikuna teostanud vägivallata tegevust, mis ohustab Eesti Vabariigi sisemist ja välist julgeolekut ehk territoriaalset terviklikkust, sõltumatust ja iseseisvust.

Oma olemuselt ja sisult tähendas see seda, et Artem Zinchenko värvati Vene Föderatsiooni relvajõudude GRU töötajate poolt aastal 2009 ja asus nende heaks tööle. "Agentuur-operatiivtöö käigus on ta kogunud informatsiooni Eesti Vabariigist. Seejuures tema aktiivsem infokogumine hakkas 2013. aastal — mitte et seda varem poleks olnud —, aga kuivõrd 2013. aastal Artem Zinchenko asus elamisloa alusel elama Eesti Vabariiki, tekkisid tal võimalused koguda informatsiooni kõikide nende objektide kohta, mis osas talle GRU agendijuhid ülesandeid andsid," selgitas Ombler.

Zinchenko kogus infot nii riigikaitseliste kui hädaolukorraseaduses nimetatud elutähtsate toimingute järjepidevust tagavate objektide kohta. Samuti kogus ta informatsiooni kaitseliidu, kaitseväe, aga ka meie liitlaste kohta. "Ja kogu selle informatsiooni edastas Artem Zinchenko nii sidevahendite kaudu kui ka vahetutel kohtumistel Peterburis oma agendijuhtidele ehk siis GRU töötajatele."

Riigiprokurör rõhutas, et seda, kui sensitiivne üks või teine objekt on, ei peaks eraldiseisvalt võtma, vaid tuleb silmas pidada, et Zinchenko spioneeris GRU kasuks. "Tegu ei ole teise paragrahvi ehk paragrahviga 234, mille pealkiri on salakuulamine ja mis eeldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe viimist välismaa eriteenistustele. Antud juhul seisneb selle teabe kogumise olulisus selles, et tegu on luure peavalitsuse ehk GRU-ga, mis töötab Vene Föderatsiooni relvajõudude kasuks. Ehk otsiti just seda informatsiooni, mis sihtriigis huvitab Vene Föderatsiooni relvajõudusid: kogus informatsiooni riigikaitseliste objektide, elutähtsat teenust tagavate objektide, mis on olulised näiteks planeeritava potentsiaalse rünnaku puhul."

Zinchenko ei saanud eraldi tulu ühe infokillu eest

Mismoodi GRU Zinchenkot koostöö eest tasustas, Ombler ei öelnud. "Artem Zinchenko puhul tuleb silmas pidada seda, et temale ei makstud ühe või teise infokillu edastamise eest. Ta on koolitatud, välja õpetatud agent alates 2009. aastast ja tema fookus aktiivselt Eesti Vabariigis alates aastast 2013 on ka selline pikk koostöö ja agentuur-operatiivtöö, mis iseenesest ei eelda sellist varasemate juhtudega sarnast ühekordset tasumist. Eraldi ei ole siin selles osas midagi välja tuua."

Samuti ei saanud Ombler detailselt kommenteerida seda, kuidas Zinchenko tabamiseni jõuti. "Julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on julgeteenistustel ka Eesti Vabariigis kohustus tõkestada välisriikide, antud juhul siis ka vaenuliku välisriigi, luureteenistuste tööd ja selles konkreetses asjas on nõnda, et teabeamet koostöös kaitsepolitseiametiga on jõudnud jälile Artem Zinchenko tegevusele ning hiljem kohtueelse menetluse käigus on riigiprokuratuur koostöös kaitsepolitseiametiga verminud selle süüdistuseks, mis täna kinnitati kohtuotsusega."

Zinchenko sai elamisloa seoses äritegevusega. "Tema äri, mis oli seotud lastekaupade maaletoomisega, oli juba enne elamisluba olemas ja sellega ta ka elatist teenis siin Eesti Vabariigis," märkis Ombler.

Zinchenko kahetseb koostööd GRU-ga

Ombler kinnitas, et viis aastat vangistust oli karistuskokkuleppe tulemus ja riigiprokuratuur leiab, et see on proportsionaalne karistus, pidades silmas ühelt poolt nii Artem Zincehnko süüd, talle etteheidetavat tegu kui ka teiselt poolt seda, et ta on olnud valmis andma ütlusi oma tegevuse osas. "Pean siinkohal nimetama, et ta kahetseb oma koostööd selle luuretegevuse käigus GRU-ga."

Karistusseadustiku § 233 järgi, mis sätestab välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevust, karistatakse kahe- kuni viieteistaastase vangistusega.

Riigiprokurör kinnitas, et antud kriminaalasja raames esitati etteheide üksnes Zinchenkole, kes peeti kinni 9. jaanuaril ja mõisteti täna vangi.