Täna jätkus Harju maakohtus Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endise juhi Tõnis Alliku ja haigla endise IT-juhi Marko Kilgi kohtuasja arutamine järjekorras neljanda istungiga.

Alliku ja Kilgi altkäemaksusüüdistuse peamine vaidlus käib haiglale pikalt toitlustusteenust osutanud P. Dussmann Eesti OÜ haigla juhtidele korraldatud reiside seaduslikkuse üle. Lisaks süüdistatakse neid, et nad käisid PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud Helmes AS-i kulul puhkusereisidel.

Täna on tunnistajate pingis süüdistatavate kaitsja kutsutud tunnistajad.

Esimesena kuulati üle PERH-i administratiivdirektor Aivi Karu, kes vastutab haigla juriidiliste küsimuste eest.

Karu rääkis, et neil oli Tõnis Allikuga 2012. aastal vestlus, kus Allik küsis, et kas tema töötamine Dussmanni jaoks, samal ajal kui ta on haigla juht, oleks mõeldav. Karu, kes nimetas vestlust konsultatsiooniks, oli Allikule öelnud, et seadus seda ei takista. Samas pidi Karu vastama eitavalt prokuröri küsimusele, kas ta enne nõu andmist kontrollis Alliku seotust IT-firma Helmes AS-i hangetega.

Ühtlasi rääkis Karu, et kuigi ta ei näe selles tänaseni seaduserikkumist, on tänaseks lisatud PERH-i reglementidesse klausel, mille järgi peavad haigla töötajad võimalikest huvide konfliktidest haiglat teavitama. Toona sellist nõuet polnud. Muudatuse põhjustas käimasolev kriminaalasi.

Teisena astus tunnistajapinki esimene süüdistatav Tõnis Allik, kes eeluurimisel keeldus ütluste andmisest.

Kaitsja Margus Kurm alustas pistisesüüdistusest, mis puudutab Dussmanni hangetevõitmisi ja kliendiüritusi Saksamaal Münchenis. Allik rääkis sarnaselt paljudele eelnevatele tunnistajatele, et taolised üritused on suurfirmade poolt tavapärased nii Eestis kui mujal Euroopas. Alliku sõnul on ta osalenud mitmetel teistelgi sarnastel üritustel ja kohanud seal teisigi avaliku sektori juhte.

Allik kinnitas, et kliendiürituste korraldajad ei eelda kunagi ürituste eest vastuteeneid. "See oleks äärmiselt ebaprofessionaalne," ütles ta.

Kaitsja küsimusele, kas PERH-i toitlustushankel, mille võitis Dussmann, oli seos sama Saksamaa reisiga, vastas Allik samuti eitavalt.

Järgmisena võttis kaitsja ette kelmuse ja omastamise süüdistuse, mis puudutab IT-firma Helmest ja reise Milanosse, Nice'i, Tenerifele ja Lõuna-Prantsusmaale. Nende reiside eest tasus Helmes, mille esindajad väitsid teisel istungil, et neid peteti, sest tööreisid osutusid puhkusereisideks. Alliku sõnul oli neil Helmesega reiside tasumiseks kokkulepe, sest tema ja Kilk tegid Helmese jaoks tööd. Nimelt aitasid nad teha Helmese loodud tarkvara müügitööd konverentsidel.

Selle kokkuleppe Helmesega sõlmis Marko Kilk.

Alliku sõnutsi tegid nad Helmese jaoks müügitööd, sest Helmesel endal puudus selline kompetents ja kontaktide võrgustik.

Kaitsja küsis Allikult, et kas Helmese esindajad on talle selgitanud, miks nad nüüd Allikult ja Kilgilt raha tagasi nõuavad.

Alliku kinnitusel ütles üks Helmese jurist ja ettevõtte juht Jaan Pillesaar talle, et nad oli sunnitud kahjunõude esitama, sest vastasel juhul ähvardanuks hoopis neid korruptsioonisüüdistus.

Pillesaar olevat teinud ka Allikule ettepaneku, et kui Allik ja Kilk maksavad reiside summa tagasi, hüvitab Helmes neile omakorda selle summa.

Nii pääseksid justkui mõlemad pooled asjatust tülist kohtu ja prokuratuuriga.

Allik väitis, et nad polnud Pillesaare ettepanekuga nõus, sest nad pole Helmest petnud.

Alliku sõnul oli Helmese esindajate jutust tunda hirmu, sest ilmselt olid nad saanud vihjeid nii politseilt kui prokuratuurilt.

Teist süüdistatavat, Marko Kilki, küsitletakse järgmisel istungil, mis toimub 3. mail.

Kriminaalasjast eraldatud toitlustajate süüasi lõpetati

Esimesel, 10. aprillil toimunud istungil astusid riigiprokuratuuri süüdistusega kohtu ette PERH-i endine juht Tõnis Allik, toitlustusjuht Anu Vähi ja haigla endine IT-juht Marko Kilk ning juriidilise isikuna toitlustusteenuse pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ ja ettevõtte tegevjuht Anella Stimmer.

Vähi, Stimmeri ja Dussmann Eesti asjad eraldati pärast esimest istungit ja nende asja arutelu jätkus kokkuleppemenetluses. Käesoleva nädala teisipäeval lõpetas Harju maakohus otstarbekuse kaalutlustel PERHi eksjuhtide kriminaalasjast eraldatud PERH-i toitlustajate süüasja, kuid pani süüdistatutele kohustuse tasuda riigile 1000-5000 eurot, vahendas ERR.

Kohtumääruse kohaselt peab P. Dussmann Eesti OÜ tasuma riigile 5000 eurot, Stimmer 2000 eurot ja Vähi 1000 eurot. Kõik kolm peavad rahalise kohustuse täitma hiljemalt 25. oktoobriks.

Alliku ja Kilgi kohtuasi jätkub üldmenetluses.

Teisel istungil Alliku ja Kilgi üle kuulati üle kaheksa tunnistajat.

Esmaspäeval toimunud kolmandal kohtuistungil kuulati samuti tunnistajaid üle ning prokurör esitas kirjalikke tõendeid. Alliku ja Kilgi kohtuasjas käisid tunnistajapingis mõlema elukaaslased, vaidlusalused reisid korraldanud reisifirma töötaja ja Kilgi ühel puhkusereisil osalenud sõber.

Oktoberfestile ja perega puhkama
Riigiprokuratuur süüdistab PERH-i endist juhti Tõnis Allikut korduvas altkäemaksu (teo toimepaneku ajal kehtinud seaduses nimetati seda pistiseks) võtmises.


Süüdistuse järgi tagas Allik vastutasuks aastate jooksul raviasutuse toitlustaja hangetel võidu Dussmannile. Altkäemaks olevat seisnenud võimaluses käia ettevõtte kulul Saksamaal festivalil Oktoberfest.


Peale selle süüdistab prokuratuur Allikut ja haigla IT-juhti Marko Kilki kelmuses ja omastamises, sest nad käisid PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud Helmes AS-i kulul ja ettevõtte teadmata peale lubatud tööalaste välisreiside koos pereliikmetega ka puhkusereisidel.