70-aastane Sessions, kes on esindanud senatis kaks ametiaega Alabama osariiki, kinnitati ametisse häältega 52-47, vahendab Reuters.

Teisipäeval ei lastud oma sõnavõttu lõpetada demokraadist senaatoril Elizabeth Warrenil, kes hakkas ette lugema Martin Luther King noorema lese Coretta Scott Kingi 1986. aastast pärinevat kirja, milles kritiseeriti Sessionsit kodanikuõiguste asjus.

Demokraadid ning kodanikuõigusi ja sisserännet pooldavad organisatsioonid on löönud häirekella seoses Sessionsi seisukohtadega rassi, sisserände ja kriminaalõigusreformi küsimustes.

Kodanikuõiguste organisatsioonid kardavad, et justiitsministeeriumi kodanikuõiguste osakond ei hakka Sessionsi alluvuses kodanikuõiguste rikkumiste eest agressiivselt süüdistusi esitama.

Organisatsioonid viitavad sellele, et Sessions ei saanud 1986. aastal senati kinnitust föderaalkohtunikuks saamisele süüdistuste tõttu rassistlike märkuste tegemises, sealhulgas tunnistuse tõttu, et ta nimetas afroameeriklasest prokuröri „poisiks“.

Sessions ütles 1986. aastal kuulamisel, et selliseid organisatsioone nagu Värviliste Inimeste Edasijõudmise Rahvuslik Assotsiatsioon (National Association for the Advancement of Colored People) ja Ameerika Kodanikuvabaduste Liit (American Civil Liberties Union) võib pidada „ebaameerikalikeks“. Samuti tunnistas ta, et nimetas 1965. aastast pärinevat valimisõiguse seadust „pealetükkivaks seadusandluseks“.

Vasakule kalduv Ameerika Progressikeskus (Center for American Progress) seadis kahtluse alla, kas Sessions on sõltumatu juriidiline hääl, mis esitab president Donald Trumpi poliitikale väljakutse.

„Trump on üles näidanud vähe austust kohtute või oma võimu põhiseaduslike piirangute vastu ning ei ole põhjust arvata, et peaprokurör Sessions tegutseks presidendi sõltumatu kontrollijana,“ ütles organisatsiooni õigusliku protsessi asepresident Michele Jawando.