Vaid 10% vastanuist on täiesti kindel, et Rootsi suudab end rünnaku vastu kaitsta.

36% küsitlutest toetas NATO-ga liitumist, NATO-ga liitumise kindlate vastaste hulk on 40%. Aasta tagasi tehtud küsitluses oli liitumisvastaseid aga 50%.

NATO kui sellise olemasolusse suhtus positiivselt 43% vastanuist. Allianssi pidas negatiivseks nähtuseks vaid 11% küsitlutest ja 17% usub, et Rootsi julgeolek NATO-ga liitudes halveneks. Neid, kes arvavad, et olukord NATO-ga ühinedes paraneks, on kaks korda rohkem.
Enamik vastanutest ehk 55% peab vajalikuks kaitsekulutuste suurendamist. Vaid 8% usub, et kaitsekulutusi tuleb hoopis kärpida.

Kõige suurem on kaitsekulutuste tõstmise pooldajate hulk parempoolse valimisliidu Allianss toetajate seas, kellest oli väitega kindlasti nõus 63%. Sotsiaaldemokraatidest arvab sama 49%, mida on siiski rohkem kui seniste kaitsekulutuste taseme jätkamise pooldajaid (35%). Roheliste valijate seas andis küsitlus kummalegi vaatenurgale toetuseks 38%.

39% vastanutest peab Venemaad Rootsile ohtlikuks. Neid, kes on vastupidisel arvamusel, on 25%.

Ipsose analüütik David Ahlin tõdes, et uuring näitab rootslaste erakordselt madalat usku riigi kaitsevõimesse. „Kõige põnevam on see, et seitse inimest kümnest suhtub NATO-sse positiivselt või neutraalselt,“ ütles Ahlin. „Samas arvas ainult kolm inimest kümnest, et liitumine parandaks Rootsi julgeolekut.“