Boeing ehitab tuliuut 747 Air Force One’iks tulevastele presidentidele, kuid kulutused on kontrolli alt väljas, üle nelja miljardi dollari. Tühistage tellimus!“ kirjutas Trump Twitteris, vahendab Reuters.

Seejärel ilmus Trump üllatuslikult oma New Yorgis asuva Trump Toweri fuajeesse, kus täpsustas oma seisukohavõttu.

„See lennuk on täiesti kontrolli alt väljas. Ma arvan, et see on naeruväärne. Ma arvan, et Boeing kasutab seda veidi kurjasti. Me tahame, et Boeing teeniks palju raha, aga mitte nii palju raha,“ ütles Trump ajakirjanikele.

Boeing, mis on valmistanud USA presidentidele lennukeid alates 1943. aastast, ei ole veel alustanud kahe uue lennuki ehitamist, mis peaksid praegused Air Force One’id välja vahetama. Viimased peaksid olema teenistuses 2024. aastani.

Boeingule ei ole veel antud raha asenduslennukite ehitamiseks.

„Meil on praegu leping 170 miljonile dollarile, et aidata teha kindlaks nende keeruliste sõjaväelennukite võimekused, mis vastavad Ühendriikide presidendi unikaalsetele nõudmistele,“ teatas Boeing oma avalduses.

Boeingu tegevjuht Dennis Muilenburg helistas Trumpile pärast viimase avaldusi ning allikate teatel oli neil konstruktiivne dialoog. Muilenburg ütles, et kulutused vähenevad, kui USA õhujõud muudavad oma nõudeid, ning probleem laheneb tõenäoliselt ilma suurema vaidluseta.

Õhujõud teatasid 2015. aasta jaanuaris, et presidendilennukite asendamiseks kasutatakse baasmudelina Boeing 747-8-t.

Uued lennukid on võimelised lendama otse Washingtonist Hongkongi ehk 1600 kilomeetrit kaugemale kui praegused. Nad on mõeldud lendavateks Valgeteks Majadeks kõige mustemate stsenaariumide, näiteks tuumasõja puhuks.

Lennukite asendusprogrammi eelarveline maksumus on 2,87 miljardit dollarit rahandusaastatel 2015-2021 ainuüksi uurimistööks ja arendamiseks, katsetamiseks ja hindamiseks.

Õhujõudude praegune plaan näeb ette ulatuslikke muudatusi Boeing 747-8 juures, sõjalise avioonika, kommunikatsioonisüsteemide ja enesekaitsesüsteemi lisamist.

Valitsuse aruandebüroo (GAO) 2016. aasta märtsi raportis hinnati kogu programmi maksumuseks 3,21 miljardit dollarit, sealhulgas ka kahe lennuki ostmine. GAO hindas aga uuringu- ja arenduskulusid väiksemateks kui õhujõud. Kui kasutatakse õhujõudude ja GAO hinnangut kokkuliidetuna, oleks maksumus neli miljardit dollarit.