Jutuajamine toimub serbia keeles ning esitati toimetamiseks Sinđelići vestluskaaslasele, Serbia politoloogile ja fondi SEAS direktorile Vencislav Bujićile, kelle sõnul leidis vestlus aset 2015. aasta 11. märtsil. Sinđelić kelgib videos oma sidemetega Moskvas, täpsemalt Venemaa kaitseministeeriumis, teatab Krõm. Realii.

„Bratislav Živković tuleb varsti Krimmi (referendumi aastapäevale), aga mina olen homme Moskvas. Bratislav Živković tuleb sinna kahe päeva pärast ja mina lähen otse Venemaa kaitseministeeriumi ja selgitan neile, et ta tuleb arreteerida,“ räägib Sinđelić videos.

Bujić selgitas, et mainitud Živković oli üks „tšetnikutest“, serblastest, kes tulid 2014. aasta 16. märtsil Krimmi referendumile, kus ühinesid Vene „kasakatega“, et pidada korda kontrollpunktides Sevastopoli juures.

Bujići sõnul andis just Sinđelić Vene sõjaväelastele soovitusi, mille alusel kiitsid viimased heaks Serbia „vabatahtlike“ kandidatuurid ja lasid nad osa võtma Krimmi hõivamise operatsioonist. Aasta pärast annekteerimist kaotas aga Sinđelić selgelt usalduse oma endise protežee vastu ning otsustas seetõttu määrida tema maine oma kuraatorite silmis Venemaa kaitseministeeriumis.

„Niipea, kui lennujaama kohale lendan, suundun korterisse ja lähen otse sinna (Venemaa kaitseministeeriumi – Bujići märkus) ning lahendan selle küsimuse… Nii et tõenäoliselt tuleb meil võimalus „rääkida“ Bratislaviga Venemaa territooriumil, kus ma ta läbi peksan… Mul on tast kõrini, sest ta peidab end. Ma tahaksin nii väga kuulutada ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, aga hästi, et ta kutsuti nüüd Krimmi,“ tegi Sinđelić plaane.

Krõm. Realii kirjutab, et kõige huvitavam on kindlasti Serbia terroristide osalemine Vene operatsioonis Krimmi okupeerimise organiseerimises, samuti kandidaatide valimise ja kontrollimise protseduur Venemaa kaitseministeeriumi tasemel. Bujići sõnul paneb häirekellad eriliselt tööle hiljutine teade Serbia pressis selle kohta, et Sinđelići staatus võidakse muuta süüdistatava omast tunnistaja omaks. Bujići arvates näitab Sinđelići sidemete ulatust Venemaaga see, et Srpski Vukovi juht osales vahetult Moskva plaanide elluviimises.

Sinđelić ei olnud aga Krõm. Realii andmetel ainus venelastega kontakti omanud Serbia marurahvuslane. Veel üks organisatsioon, mida kahtlustatakse osalemises rahutuste ettevalmistamises Montenegros, on Balkani Kasakavägi, mille ataman Viktor Zaplatin omab tihedaid suhteid Venemaa strateegiliste uuringute instituudi (RISI) juhi Leonid Rešetnikoviga. Algselt kuulus RISI Venemaa välisluureteenistuse (SVR) koosseisu, nüüd allub see aga Venemaa presidendiadministratsioonile. Kasakaväe veebilehel teatatakse, et Serbia „kasakate“ delegatsioon viibis Moskvas selle aasta 11.-16. oktoobril ning kohtus ka Rešetnikoviga. See toimus paar päeva enne Montenegros kavandatud riigipöördekatset.

Montenegro jõustruktuurid vahistasid paarkümmend Montenegro ja Serbia kodanikku Montenegro parlamendivalimiste eelõhtul ja sellest teatati valmispäeval, 16. oktoobril.