„Me ei ole kunagi tunnustanud olukorda Lõuna-Osseetias ja Abhaasias,“ ütles Çavuşoğlu. „Me ei tohiks tunnustada ka Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. Praegu on näha, et paljud Euroopa riigid on seda küsimust unustamas. Kui praegu sellist ebaseaduslikku annekteerimist legitiimseks pidada, siis pole võimalik ennustada, mis homme juhtub.“ Samuti nimetas minister Vene käitumist Ida-Ukrainas agressiooniks.

Ometi rõhutas Çavuşoğlu ka vajadust Venemaaga koostööd teha. „Venemaa on Türgi hea partner,“ märkis Çavuşoğlu. „Enne intsidenti, kus tulistati alla Vene lennuk, oli Venemaa Türgile tähtsuselt teine kaubanduspartner. Enne seda olid meil väga head suhted, nüüd püüame suhteid normaliseerida. Aga isegi siis, kui meil olid head suhted, ei muutunud meie seisukoht Krimmi, Ukraina, Musta mere ja Süüria küsimustes. Ja see ei muutu kunagi.“

Çavuşoğlu lisas, et paljud Türgi liitlased imestavad, miks riik Venemaaga suhteid taastab. „Venemaaga ongi vaja suhteid normaliseerida,“ tõdes minister. „Ent isegi needsamad sõbrad, kes andsid meile pärast intsidenti nõu suhete normaliseerimiseks, imestavad nüüd, miks Türgi oma seisukohta muudab.“

Vastuseks küsimustele juulikuisele riigipöördekatsele järgnenud puhastuse kohta rõhutas minister, et Türgi kavatseb õiglase kohtupidamise reeglitest kinni pidada. „Kas ajakirjanikustaatus vabastab teie riigis seaduste täitmisest?“ esitas Çavuşoğlu retoorilise küsimuse. „Kas te tohite kuritegusid sooritada, lihtsalt sellepärast, et teil on pressikaart? Kas te võite osaleda riigipöördekatses? Nii et kuidas saab öelda, et need ajakirjanikud on sõltumatud?“

Minister lisas, et Türgis tegutsevad sõltumatud meediaväljaanded. Ta tõi näiteks telekanali CNN Turk ja riigi suurima ajalehe Hürriyet. „Nad kritiseerivad meie valitsust jõuliselt, nad isegi solvavad meid,“ ütles Çavuşoğlu. „Ja see on okei.“