Ahvenamaa on demilitariseeritud ja neutraliseeritud, mis tähendab, et sinna ei või praegu rajada sõjalisi rajatisi, sõjavägi ei või seal pikemalt peatuda ja saarestik tuleb hoida väljaspool võimalikke sõjasündmusi.

Ministri sõnul teeb see asjaolu saarestiku kaitsmise keeruliseks. „Soomel on kohustus Ahvenamaad kaitsta,“ märkis Niinstö. „Saarestiku demilitariseeritus ei tee seda aga sugugi kergemaks.“

Kaitseministri sõnul ei ole praegu konkreetset plaani piirkonna staatuse muutmiseks, kuid see küsimus võib tulevikus kerkida. Sellisel juhul kaastakse protsessi ka Rootsi, lubas Niinistö.

„On kahtlemata mõlema riigi huvides, et Ahvenamaa ei langeks vaenlase kätte,“ rõhutas ta.

Soome parlamendisaadik Ahvenamaalt Mats Löfström aga kritiseeris ministri sellist väljaütlemist. Ta hoiatas, et see viiks veelgi suuremate pingeteni Läänemerel ja juhtis ühtlasi tähelepanu, et piirkonna demilitariseeritus ja neutraalsus tuleb rahvusvahelisest leppest.

Nimelt lahendas Rahvaste Liit 1921. aastal küsimuse Ahvenamaa riigilisest kuuluvusest, misjärel otsustati ühtlasi, et tuleb koostada rahvusvaheline konventsioon. Selles ratifitseeriti (lähtuvalt 1856. aasta Pariisi rahulepingust) Ahvenamaa demilitariseeritud staatus ja saarestiku neutraliteet.

Venemaa ei ole seda konventsiooni aga kunagi tunnistanud.

Eelmisel nädalal teatas Soome kaitseministeerium Vene sõjalennukite kahest õhupiiririkkumisest. Mõlemal juhul sisenes Vene lennuk Soome õhuruumi Porvoost lõunas ja liikus umbes kilomeetri sügavusele Soome territooriumile.