Marina Kaljuranna esitasid täna presidendikandidaadiks kuus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), kaks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning vaid üks Reformierakonna valimiskogu liige.

"See oli teadlik valik mitte minna küsima Reformierakonna riigikogu fraktsiooni toetusallkirju, kuna erakond on teinud ametliku otsuse, mis on teistsugune, ja me ei tahtnud kuidagi inimesi oma allkirja lisamisega panna ebamugavasse olukorda," selgitas Kaju.

"Neil kõigil, kes toetavad Marina Kaljuranda, on võimalik seda teha tema poolt hääle andmisega ja me oleme ka kindlad, et me ka kõik need hääled saame. Need inimesed on avalikultki öelnud, et nad Marina Kaljuranda toetavad ja küllap nad seda teevad," uskus Kaljuranna kampaaniajuht.

Küsimusele, kelle hulgas on Marina Kaljuranna toetus kõige suurem, ütles Kaju, et kui kombineerida uuringutest esimesi ja teisi eelistusi, on näha, et Kaljuranna toetus on kõige ühtlasem.

"Kõik uuringud on läbivalt näidanud - olgu need avaliku arvamuse uuringud, mida on seotud inimeste erakondlike eelistustega, või on need konkreetselt valijameeste uuringud -, et Marina Kaljuranna toetus on kõige ühtlasem kõikide erakondade seas võrreldes teiste kandidaatidega. Loomulikult on erakondi, kus tema toetajaid on rohkem kui teiste erakondade seas, mistõttu ma ei imesta ja olen ka väga tänulik selle eest, et sotsiaaldemokraadid eile toetust avaldasid," ütles Kaju.

Pärast seda, kui Kaljurand astus ministripositsioonilt tagasi, panustas ta Kaju kinnitusel peaaegu kaks nädalat väga palju mitte riigikogu liikmetest valimiskogu liikmete peale. "Nendega oli väga palju isiklikke kohtumisi. Nendest 335 valimiskogu liikmest ongi kõige suurem hulk neid, kes kuuluvad valimisliitudesse. Ma ei imesta, et valimisliitudes on tema toetus kõige suurem, sest tegemist on kõige suurema grupiga. Ja kui Kaljurand on kõige suurem avalikkuse toetusega kandidaat, siis on loogiline, et ka kõige suuremas grupis on tema toetus kõige suurem," rääkis Kaju.

Kaljuranna seadsid üles 26 valimiskogu liiget

Täna esitasid 26 valimiskogu liiget Marina Kaljuranna Vabariigi Presidendi kandidaadiks valimiskogu esimesse hääletusvooru, mis toimub laupäeval, 24. septembril kell 12.

Äriregistri andmetel on Marina Kaljuranna kandidatuuri üles seadnud valimiskogu liikmetest kuus SDE liikmed: riigikogusse kuuluvad Toomas Jürgenstein, Heljo Pikhof, Rainer Vakra ja Mark Soosaar ning kohalike omavalitsuste esindajad Toomas Nõmmiste ja Sirje Simmo.

Kaks valijameest, kes Kaljuranna ülesseadmiseks allkirja andsid, kuuluvad IRL-i (Kaido Katalsepp ja Raivo Raja).

Reformierakonnast andis enda allkirja Marina Kaljuranna kandidatuurile Veiko Erm, kes kandideeris Sonda vallas valimisliidus, samal ajal kui omavalitsuses oli samuti üles seatud ka Reformierakonna nimekiri.

17 Marina Kaljuranda toetanud valimiskogu liiget ei kuulu ühtegi erakonda.

Marina Kaljuranna kandidatuuri seadsid üles:

Jüri Allik - Elva linn - valimisliit
Eda Arusoo - Vasalemma vald - erakonnatu, kandideeris SDE nimekirjas
Raimond Danilov - Martna vald - erakonnatu, kandideeris EKREs
Veiko Erm - Sonda vald – Reformierakond, kandideeris valimisliidus
Toomas Jürgenstein - riigikogu liige - SDE
Andres Kampmann - Lääne-Nigula vald - valimisliit
Kaido Katalsepp - Nissi vald - IRL, kandideeris valimisliidus
Urmas Kristal - Märjamaa vald - valimisliit
Maido Nõlvak - Sõmeru vald - valimisliit
Toomas Nõmmiste - Kohtla vald - SDE
Valdo Palu - Kihnu vald - valimisliit
Heljo Pikhof - riigikogu liige - SDE
Ene Preem - Väike-Maarja vald - valimisliit
Raivo Raja - Paide vald - IRL, kandideeris valimisliidus
Mihkel Rebane - Kiili vald - valimisliit
Jaanus Saat - Paldiski linn - valimisliit
Uno Silberg - Kose vald - valimisliit
Sirje Simmo - Tabivere vald - SDE
Mark Soosaar - riigikogu liige - SDE
Aavo Sõrmus - Saue vald - valimisliit
Külli Tammur - Padise vald - valimisliit
Rainer Vakra - riigikogu liige - SDE
Ave Visor - Helme vald – erakonnatu, kandideeris SDE nimekirjas
Liivi Vähesoo - Vändra vald - valimisliit
Kandela Õun - Sauga vald – valimisliit
Taivo Kirm - Haaslava vald - valimisliit