19. augustil 1991. aastal kuulutas nn. erakorraliste olukordade komitee Nõukogude Liidu tollase presidendi Mihhail Gorbatšovi võimult kukutatuks eesmärgiga teha lõpp viimase perestroikapoliitikale ja ennetada uue liidulepingu sõlmimist. Moskvas nn. valge maja ümber, mis oli Venemaa presidendi Boriss Jeltsini asukohaks, kogunes kümneid tuhandeid inimesi putšistide vastu meelt avaldama ja tankidele vastu astuma. Kaks päeva hiljem kuulutati riigipöördekatse läbikukkunuks ja alguse sai Nõukogude Liidu lagunemine.

Vene meedia märkis sel reedel sündmuste 25. aastapäeva ära. Kuid seda teisejärgulisena. Kui Kesk- ja Ida-Euroopas nähakse 1991. aasta sündmustena raudse eesriide langemist, Nõukogude Liidu ikke alt vabanemist, demokraatia võidukäigu algust, siis Venemaal on putšijärgsetesse sündmustesse alati suhtutud teisiti.

Ka see aasta ei erine selles mõttes kuidagi eelmistest, pigem vastupidi. Tänavu keeldus Moskva linnavalitsus esmakordselt andmast luba tähistada avalikul üritusel riigipöördekatse läbikukkumist. Nõukogude Liidu aegne dissident ja Vene inimõiguslane Lev Ponomarev nimetas pealinna juhtide otsust häbiväärseks. Linnavalitsus andis loa pelgalt kahe väikse maksimaalselt 100 osalisega ürituse korraldamiseks laupäeval ja esmaspäeval.

Liikumine Valge maja kaitsjad lubas pühapäeval organiseerida pealinnas ürituse, tähistamaks “inimeste võitu erakorraliste olukordade komitee üle”.

Seda seisukohta jagab aga vaid väike osa venemaalastest. Sel nädalal Venemaa ainsa sõltumatu uuringufirma Levada keskuse avaldatud küsitluse tulemustest selgus, et ligi pool venemaalastest (44 protsenti) ei läheks Vene demokraatiat kaitsma, kui 1991. aasta augustiputšiga sarnased sündmused toimuksid täna.

50 protsenti vastanutest ei osanud riikliku erakorralise olukorra komitee (putšistide) tegevusele hinnangut anda. Negatiivselt hindab neid 35 protsenti küsitletutest ja positiivselt 16 protsenti. Selles, et putšistidel oli õigus, on veendunud 15 protsenti venemaalastest ning nende vastaste seisukohtade õigsuses 13 protsenti.

Venemaa president Vladimir Putin ise nimetas 2005. aastal Nõukogude Liidu lagunemist “suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks 20. sajandil”. Tema ametiajal on Venemaa ühe enam kaldunud kõrvale demokraatlia teelt ja taastanud külma sõja aegse vastandumise läänega.

“1991. aasta augusti sündmustest on saanud enamiku venemaalaste jaoks ebameeldiv ajalooseik. Ja mida rohkem liberaalid üritasid ühiskonnale neid päevi meelde tuletada, seda enam üritas ühiskond neid päevi unustada,” kirjutas Kremli-meelse ajalehe Izvestia veergudel kolumnis poliitikaanalüütik Dmitri Evstafiev. “See ei tähenda, et venelased ei mäleta 1991. aastal toimunut. Me mäletame kõike. Me lihtsalt tahame seda unustada.”