Juškini sõnul tegeleb Venemaa presidendi administratsiooni ülem paljude asjadega.

„Kogu aparaati, mis töötab presidendi heaks erinevates suundades, tuleb koordineerida. Sellele aparaadile tuleb seada ülesandeid, valida kaadrit. Administratsiooni juhist sõltub palju. Näiteks otsustab ta, keda lastakse isiklikult presidendi juurde,“ rääkis Juškin Kremli administratsiooni juhi ülesannetest.

Juškin selgitas, et kõik allüksused, mis Kremli administratsiooni kuuluvad, valmistavad oma suundadel ette ettepanekuid presidendile – mida on soovitav teha välis- ja sisepoliitikas.

„Ma ei ole Vaino biograafiat uurinud,“ tunnistas Juškin. „Mul on raske öelda, miks see inimene sellise kõrge ametikoha sai. Tähendab, tal on mingid erilised anded, millest me veel midagi ei tea, aga nähtavasti saame varsti teada.“

„Kui muutub võimu konfiguratsioon, tähendab see, et võim valmistub mingiteks sammudeks, milleks on vajalikud uut moodi paigutatud inimesed. Kindlasti räägib see konfiguratsioon sellest, et Putini ees, võimude ees seisavad mingid uued ülesanded, mida eelmised inimesed nendel kohtadel lahendada ei suutnud. See on mõistatus, mille pärast Venemaal nagu ei oleks poliitikat. On erioperatsioonid poliitikas ja need on niivõrd konspiratiivsed, niivõrd salajased, et lekkeid Kremlist praktiliselt ei ole,“ ütles Juškin.

Juškini sõnul on Kremli praegune poliitika võrreldav nõukogude ajaga, kui oli vaja analüüsida: aimata meeleolu silmadest, lugeda ridade vahelt.

„Aga mõistusega ei tea me midagi ega saagi teada. Sest Kremli poliitikat tehakse kinnises režiimis. Seetõttu tuleb siin kaua mõtiskleda, laduda pasjanssi, vaadata inimeste uut paigutust,“ lausus Juškin ning lisas, et mingite täpsete järeldusteni see ei vii.

„Üht võib kindlasti öelda: võimul on tekkinud uued ülesanded, kui presidendi administratsiooni juhi kohale oli vaja just Vainot. Me ei tea, millised need ülesanded on. Tuleb tegelda Vaino kujuga, et aru saada, millised tema võimed ja oskused panid Putini teda sellesse kõrgesse ametisse nimetama,“ ütles Juškin.