Eriolukord on Prantsusmaal kehtinud alates Pariisi rünnakutest eelmise aasta novembris ning jääb kehtima vähemalt 2017. aasta jaanuarini. Eriolukord annab politseile lisaõigusi, vahendab AFP.

Tegemist on neljanda korraga, kui rahvusassamblee on toetanud eriolukorra pikendamist ning nüüd peab selle heaks kiitma ka senat.

Prantsusmaa president François Hollande teatas eelmisel neljapäeval plaanist erakorralised julgeolekumeetmed kõrvaldada, kuid tunde hiljem oli ta sunnitud plaane muutma, sest Prantsuse rahvuspüha Bastille’ vallutamise aastapäeva tähistamisel Nice’is sõitis Mohamed Lahouaiej Bouhlel veokiga rahva hulka ja tappis 84 inimest. Islamiriik kuulutas rünnaku hiljem oma kätetööks.

Hollande’i sotsialistlik valitsus on olnud parempoolse opositsiooni terava kriitika all terrorirünnakutele reageerimise asjus. Seda, et Hollande oli nõus eriolukorra kuuekuulise pikendamisega, peetakse järeleandmiseks opositsioonilistele vabariiklastele, kes nõudsid eriolukorra püsima jäämist kuni aasta lõpuni.

Prantsusmaa peaminister Manuel Valls hoiatas teisipäeval, et riik peab olema valmis uuteks surmatoovateks rünnakuteks ning tuleb õppida selle ohuga elama.

Vabariiklaste juht, endine president ja uuesti sellesse ametisse pürgiv Nicolas Sarkozy on kutsunud üles sundima kõiki radikaliseerumise märke näitavaid inimesi elektroonilist jälgimisseadet kandma, panema nad koduaresti või hoidma neid kinnipidamiskeskustes.

Sotsialistid on selle vastu. „Me ei saa inimesi luku taha panna pelgalt kahtluse või kahtluse kahtluse põhjal,“ ütles parlamendisuhete minister Jean-Marie Le Guen.