Iiri saarel läks Brexiti järel lahti jutt ühinemisreferendumist
Referendum Iirimaa taasühinemise küsimuses ajal, mil Suurbritannia valitsus alustab läbirääkimisi Euroopa Liidust lahkumise tingimuste üle, viiks ainult edasise lõhenemiseni, ütles Iiri Vabariigi välisminister Charlie Flanagan.
Ta tunnistas aga samas, et taasühinemine oleks iirlaste parimates huvides. „Ma jagan seda vaadet, et ühel hetkel tulevikus on taasühinemine iirlaste parimates huvides, kuid ainult juhul, kui enamus Põhja-Iirimaa rahvast on selle poolt,“ ütles Flanagan.
Iiri Vabariiklik Partei kutsus eile Põhja-Iirimaa valitsust üles korraldama vastavasisulist referendumit.
„Olukord on praegu selline, et Ühendkuningriik lahkub referendumi tulemusel Euroopa Liidust. Igasugused edasised referendumid Põhja-Iirimaal viiks ainult edasise lõhenemiseni, ja seega ei ole see minu hinnangul mõistlik,“ sõnas välisminister.
1999. aasta Belfasti kokkuleppe kohaselt on Põhja-Iirimaa riigiministril (praegu Theresa Villiers) õigus välja kuulutada referendum taasühinemiseks ülejäänud Iiri saarega juhul, kui tundub, et enamus Põhja-Iirimaa hääleõiguslikest elanikest toetaks ühinemist. Viimane ütles aga eile, et keeldub väljakuulutamist referendumit, mis võib viia Põhja-Iirimaa Suurbritannia kooseisust.
Põhja-Iiri riigiministri, nagu ka ülejäänud valitsuskabineti, nimetab ametisse Suurbritannia monarh Ühendkuningriigi peaministri soovitusel.
Iiri vabariiklastega oli samal ajal aga nõus Põhja-Iirimaa endine esimene minister Martin McGuinness, kes ütles, et Suurbritannia valitsusel ei ole mingit demokraatlikku mandaati esindada põhjaiirlasi, kellest 56% hääletas referendumil EL-i jäämise poolt.
Avaliku arvamuse küsitluste järgi ei ole saare taasühinemiseks aga huvi valijatel kummalgi pool piiri. BBC/RTE hiljutise küsitluse järgi leidis kõigest 30 protsenti põhjaiirlasi, et Iiri saar peaks olema ühtne riik.