Ta tunnistas aga samas, et taasühinemine oleks iirlaste parimates huvides. „Ma jagan seda vaadet, et ühel hetkel tulevikus on taasühinemine iirlaste parimates huvides, kuid ainult juhul, kui enamus Põhja-Iirimaa rahvast on selle poolt,“ ütles Flanagan.

Iiri Vabariiklik Partei kutsus eile Põhja-Iirimaa valitsust üles korraldama vastavasisulist referendumit.

„Olukord on praegu selline, et Ühendkuningriik lahkub referendumi tulemusel Euroopa Liidust. Igasugused edasised referendumid Põhja-Iirimaal viiks ainult edasise lõhenemiseni, ja seega ei ole see minu hinnangul mõistlik,“ sõnas välisminister.

1999. aasta Belfasti kokkuleppe kohaselt on Põhja-Iirimaa riigiministril (praegu Theresa Villiers) õigus välja kuulutada referendum taasühinemiseks ülejäänud Iiri saarega juhul, kui tundub, et enamus Põhja-Iirimaa hääleõiguslikest elanikest toetaks ühinemist. Viimane ütles aga eile, et keeldub väljakuulutamist referendumit, mis võib viia Põhja-Iirimaa Suurbritannia kooseisust.

Põhja-Iiri riigiministri, nagu ka ülejäänud valitsuskabineti, nimetab ametisse Suurbritannia monarh Ühendkuningriigi peaministri soovitusel.

Iiri vabariiklastega oli samal ajal aga nõus Põhja-Iirimaa endine esimene minister Martin McGuinness, kes ütles, et Suurbritannia valitsusel ei ole mingit demokraatlikku mandaati esindada põhjaiirlasi, kellest 56% hääletas referendumil EL-i jäämise poolt.

Avaliku arvamuse küsitluste järgi ei ole saare taasühinemiseks aga huvi valijatel kummalgi pool piiri. BBC/RTE hiljutise küsitluse järgi leidis kõigest 30 protsenti põhjaiirlasi, et Iiri saar peaks olema ühtne riik.