Tšižovi sõnul paiskas Venemaa Krimmi kriisi ajal 2014. aastal poolsaarele 9000 sõjaväelast. Tšižovi väitel oli Vene sõjaväelaste viibimine Krimmis 2014. aasta märtsis seaduslik.

„Vastavalt kahepoolsele kokkuleppele Venemaa ja Ukraina vahel 1997. aastast sai Vene Föderatsioon õiguse sõjalisele kohalolekule Sevastopolis, kus asus Vene Föderatsiooni laevastiku peamine baas, ning kogu Krimmis isikkoosseisule suuruses mitte üle 25 000 inimese,“ selgitas Tšižov. Krimmi kriisi alguse hetkeks oli poolsaarel 16 000 Vene sõjaväelast, lisas diplomaat. „9000-meheline tühik täideti kiiresti täienduse juurdetoomisega õhu teel.“

Deutsche Welle ajakirjaniku väitele, et Venemaa poliitika seisneb oma vigade tunnistamata jätmises, vastas Tšižov, et keegi ei ole ideaalne ja ka Venemaa teeb vigu. „Kui heita pilk tagasi Nõukogude Liidu järgsele ajale, siis oli üks Venemaa, täpsemalt Venemaa tollase juhtkonna tehtud viga see, et tehti lääne partneritele liiga suuri järeleandmisi,“ ütles Tšižov.

Mis puudutab mitmete NATO riikide pretensioone Vene sõjalennukite regulaarsete lendude kohta sisselülitamata transponderitega, siis on transponderiteta või väljalülitatud transponderitega lendamine Tšižovi sõnul kõigi riikide õhujõudude tavapraktika.