Raport: 11,5 protsenti Süüria elanikkonnast on tapetud või vigastatud
Ligi viis aastat kestnud sõda on peaaegu maa pealt kaotanud Süüria rahvusliku rikkuse, infrastruktuuri ja institutsioonid, selgub värskest raportist. Otseselt või kaudselt on sõja tõttu hukkunud 470 000 inimest, väidab Süüria poliitikauuringute keskus (SCPR).
Raporti hinnangul on alates kriisi algusest 2011. aasta märtsis hukkunud või vigastada saanud kokku 11,5 protsenti Süüria elanikkonnast. Haavatute arvu hinnatakse 1,9 miljonile. Oodatav eluiga on kahanenud 70 aastalt 2010. aastal 55,4 aastani 2015. aastal. Majanduslik kahju on kokku hinnanguliselt 255 miljardit dollarit, vahendab Guardian.
470 000 sõjas surnust umbes 400 000 on hukkunud otseselt vägivalla tõttu ning ülejäänud 70 000 on langenud ebapiisavate tervishoiuteenuste, ravimipuuduse (eeskätt krooniliste haiguste puhul), toidupuuduse, puhta vee puuduse ning korraliku peavarju puuduse ohvriks.
„Me kasutame väga rangeid uurimismeetodeid ja me oleme selles numbris kindlad,“ ütles raporti autor Rabie Nasser Guardianile. „Kaudseid surmasid tuleb tulevikus rohkem, kuigi enamik valitsusväliseid organisatsioone ja ÜRO ignoreerivad neid.“
Suremus on Süürias kasvanud 4,4-lt tuhande kohta 2010. aastal 10,9-ni tuhande kohta 2015. aastal.
SCPR baseerus kuni viimase ajani Damaskuses ning uuringud raporti jaoks viidi läbi kohapeal. Raportis hoidutakse hoolikalt Süüria valitsuse ning selle liitlaste Iraani, Hizbollahi ja Venemaa kritiseerimisest. Vaatamata neutraalsele toonile on andmed jubedad.
Süüria majandus on raporti järgi muutunud mustaks auguks, mis imeb endasse kodumaiseid ja välismaiseid ressursse. Naftatootmine on jätkuvalt tähtis rahaallikas Islamiriigile ja teistele relvarühmitustele.
Tarbijahinnad tõusid eelmisel aastal 53 protsenti. Hinnad on aga konfliktitsoonides ja ümberpiiratud aladel palju kõrgemad kui mujal riigis, mida kasutavad ära erinevad spekulandid, kes monopoliseerivad nende alade turud. Umbes 13,8 miljonit süürlast on kaotanud oma elatusallika.
„Kõiki regioone iseloomustab ühiselt julgeoleku puudumine, kõigi ressursside paigutamine sõjategevusse, vägivallaga seotud töövõimaluste loomine ning võimu kehtestamine jõu abil,“ öeldakse raportis.
Süüria rahvaarvu kahanemine 21 protsenti aitab seletada Türgisse ja Euroopasse suunduvat põgenikelainet. Kokku 45 protsenti Süüria rahvastikust on olnud sunnitud ümber paiknema, 6,36 miljonit riigi sees ja üle nelja miljoni on lahkunud välismaale. Vaesus on ainuüksi 2015. aastal lisandunud 85 protsenti.
„Vaatamata sellele, et süürlased on kannatanud … viis aastat, on ülemaailmne tähelepanu nende inimõigustele ja –väärikusele suurenenud alles siis, kui kriisil oli otsene mõju arenenud riikide ühiskondadele,“ öeldakse raportis.
Raporti järgi jätkab konflikt Süüria sotsiaalse ja majandusliku struktuuri hävitamist koos rahvusvaheliste sekkumiste intensiivistumisega, mis süvendavad polariseerumist süürlaste hulgas. Inimareng, õigused ja väärikus on põhjalikult purustatud.
