Võti Valgesse Majja — kuninglikud geenid

USA presidendivalimiste keskmeks kujunevad ilmselt Iraagi sõda ja majandus, ent kui tulemusele avaldaksid mõju kuninglikud geenid, peaks demokraat John Kerry novembris George W. Bushi troonilt tõukama.

Teooria kohaselt, mis selle briti pooldajate väitel on viimase sajandi jooksul üllatavalt õigeks osutunud, jõuab Valgesse Majja kõige sinisema verega kandidaat. 2000. aastal oli selleks Bush, tänavu Kerry.

“Meie uuringud pole veel lõppenud, kuid minu veendumus on, et Kerryl on rohkem kuninglikke sidemeid ja ta on õilsama verega kui president Bush,” ütles Briti aristokraatialoendi Burke’s Peerage kirjastusdirektor Harold Brooks-Baker.

“Kuid seekord on mõlemal kandidaadil märkimisväärne hulk kuninglikke sidemeid ja mõlemad on suguluses kuninganna Elizabethiga,” ütles Brooks-Baker.

Yale’is hariduse saanud sõjakangelane Kerry on praktiliselt taganud endale demokraatide presidendikandidaadi koha ning valmistub ajaloo ägedaimaks ennustatavas USA presidendikampaanias Bushiga rinda pistma.

60-aastase Kerry juured ulatuvad tagasi Massachusettsi esimese kuberneri John Winthropi, kõigi Bostoni suurte perekondade ning terve hulga Euroopa kuninglike isikuteni.

“Kerry sugupuud võib päris kindlasti lugeda tagasi kuningas James I ning samas ka Windsori ja Hannoveri dünastiani,” kinnitas Brooks-Baker.

Šoti kuninganna Mary poeg James I valitses Inglismaad aastatel 1603-1625.

Kuigi Kerry sugupuus võib olla kuninglikke harusid rohkem kui Bushil, pole ka praegune president mingi lihtsurelik. Bush oli kuninglikum kui tema nelja aasta tagune vastane Al Gore ning võib hoobelda otsese põlvnemisega Henry III-st ja Henry VIII õest Mary Tudorist, kes oli ühtlasi Prantsuse kuninga Louis XI abikaasa. Bushi esiisade hulka kuulub ka Inglise kuningas Charles II.

Brooks-Bakeri sõnul on Valgesse Majja püüdlejate hulgas alati märkimisväärne hulk “kuninglikku tegurit”, sinise verega olid teiste seas George Washington, Thomas Jefferson, Theodore ja Franklin Roosevelt ning Ronald Reagan.