Süüdistuse kohaselt kuritarvitas mees alla kümneaastast tüdrukut kahe aasta jooksul korduvalt seksuaalselt. Mees ise end seksuaalkuriteos süüdi ei tunnistanud ja tal on võimalik maakohtu otsus vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus.

Politsei pidas varemgi erinevate isikuvastaste kuritegude eest karistatud mehe kinni tänavu kevadel. Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanema Reimo Raiveti sõnul on sama mees olnud korduvalt politsei huviorbiidis, kuid mitte seksuaalkuritegude toimepanemise tõttu. Lisaks oma kasutütre väärkohtlemisele mõisteti ta nüüd süüdi ka selles, et lõi aastate jooksul korduvalt teisi peres kasvavaid lapsi.

Põhja ringkonnaprokurör Andra Sild ütles, et politsei hakkas asja uurima, kui üks pere lastest rääkis kasuisa käitumisest sugulasele. "Pereema väitel ei teadnud ta tütre seksuaalsest väärkohtlemisest midagi, kuid laste sõnul oli ta asjaga kursis," lisas prokurör Sild.

Niisuguste juhtumite puhul on kahjuks üsna sagedane, et ema usub pigem oma meest, mitte last. Prokurör Silla sõnul jõuavad enamikel juhtudel teated peresisesest seksuaalsest väärkohtlemisest politseini mitte lapse ema, vaid pigem kooli sotsiaaltöötaja, lasteaiakasvataja või mõne lähisugulase kaudu, keda laps usaldab.

Isegi kui emal mingid kahtlused tekivad, siis üritatakse need alla suruda. "Põhjuseks võib olla hirm juhtunu avalikuks tulemise ja suguvõsa ning tuttavate hukkamõistu ees, kartus lastest ilma jääda või kaotada pere ülalpidaja. Samas peaks neid kahtlusi siiski tõsiselt võtma, sest sageli osutuvad need tõeks ja laps on langenud raske kuriteo ohvriks," nentis prokurör Sild.

"Kuna seksuaalne väärkohtlemine on peitkuritegu, millest ohvrid ei soovi sageli hirmu või häbitunde tõttu rääkida, võiks iga lapse poolt antud vihje või oluline muutus lapse käitumises tähelepanelikuks muuta," märkis Andra Sild.

Suur osa laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudest pannakse toime just pereringis. Harju maakohtus on viimasel ajal olnud iga kuu arutusel mõni selline juhtum. "Süüdlaseks on tavaliselt kas isa, kasuisa või vanaisa, vahel ka mõni teine sugulane või peretuttav, kellel on lapsega lähedased suhted," rääkis prokurör Sild.

Raivet kinnitab, et sarnaseid juhtumid, kus lapsi väärkohtlevad just pereliikmed, ei ole paraku erandlikud. "Pedofiilid, kes kuritarvitavad oma lapsi või kasulapsi kasutavad ära laste usaldust ja sõltuvust, pereringis ei tule kuritarvitamine kohe välja ning väikesed lapsed ei pruugi alati tajuda seda, et teda kasvatav inimene temaga midagi halba või kuritegelikku teeb. Siinkohal on aga väga oluline teiste pereliikmete tähelepanelikkus, kes väärkohtlemise kahtlusi tõsiselt võtaks ning laste heaolu häbitunde asemel olulisemaks peavad. Lapsi tuleb kuulata, osata märgata muutusi käitumises ning meeleolus," selgitas Raivet.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistus saadab igal aastal prokuratuuri kümneid sarnaseid kriminaalmenetlusi, mis hinnanguliselt on aga murdosa kõigist taolistest laste vastu suunatud seksuaalkuritegudest.

"Koduseinte vahel toimuv ei jõua tihti politseini, tegemist on kindlasti ühe varjatuma kuriteoliigiga, mis sisuliselt tähendab, et tegelikult võivad sajad lapsed kannatada pidevalt seksuaalse väärkohtlemise all. Laste tervise, heaolu ja elude kaitsmiseks tuleb aga igast kahtlusest koheselt teatada, lapsi kuulata ja ka uskuda, sest vaid nii toimides lõppeb vägivald ja lapsed saavad jätkata turvalist ning täisväärtuslikku elu," toonitas Reimo Raivet.