„Roll on kindlasti suurenenud või tõusnud. Seoses Ida-Ukraina kriisiga näib nii, et GRU-le on tegevust juurde tulnud. Ukraina meedia ja lääne meedia teatel on seal teolt tabatud GRU ohvitsere,“ ütles Alajoutsijärvi ajalehele Ilta-Sanomat.
Alajoutsijärvi õpib Soome maakaitsekõrgkoolis ja tema GRU-d puudutav värske artikkel avaldati Soome ohvitseride liidu ajakirjas Sotilasaikakauslehti.
Alajoutsijärvi sõnul tundub nii, et GRU tegevus on muutunud tõhusamaks ja voolujoonelisemaks.
GRU ajaloo valguses on võimalik, et Soomes on GRU niinimetatud illegaale, keda hoitakse uinuvate agentidena halbade aegade puhuks.
„Kui tuleb rahvusvaheline kriis ja diplomaatilised ühendused katkevad, jääb vastaspoole riiki sel viisil oma luurajaid,“ ütles Alajoutsijärvi.
Alajoutsijärvi kirjutas varasemas, 2014. aastal Sotilasaikakauslehtis avaldatud artiklis, et lääne luureanalüütikud peavad GRU-d Vene luure kõige salajasemaks osaks. GRU peab pidama võimuvõitlust Venemaa välisluure SVR-i ja julgeolekuteenistuse FSB-ga.
Sõjaolukorras tegeleb GRU muu hulgas traditsioonilise sõjaväeluurega. Ta vastutab üksi luure eest lahinguväljal ning tegeleb ka signaal- ja internetiluurega, selgitas Alajoutsijärvi.
Vajaduse korral tegeleb GRU ka strateegiliste objektide sabotaažiga.
GRU võib ka püüda desinformatsiooni levitada, et vastaspoolt segadusse ajada.
Lääne luure- ja sõjanduseksperdid väidavad, et nõukogude ajal pani GRU toime ka salamõrvu.
Alajoutsijärvi sõnul ei ole andmed GRU vägede praeguse suuruse kohta kindlad.
„Võimalik, et neid on viis brigaadi. Tegemist on siiski omamoodi riigisaladusega,“ ütles Alajoutsijärvi.
GRU-le alluvad eriväed ehk spetsnaz.
„Spetsnaz’i vägesid on ka teistel Venemaa ametkondadel, näiteks FSB-l ja siseministeeriumil. GRU spetsnaz’i peetakse siiski tugevaimaks,“ ütles Alajoutsijärvi.
