„Rootsi ei ole see, kelle majandus on praegu kriisis,“ ütles Ygeman muiates Soome ajalehele Helsingin Sanomat. „Lühikeses perspektiivis maksab pagulaste vastuvõtmine alati, aga pikema perioodi jooksul usun, et see on hea asi ja konkurentsieelis.“

„Süürias on sõda. Mul on väga vähe mõistmist rahuliku põhja inimeste suhtes, kes [president Bashar] al-Assadi tünnipommidest või Islamiriigi terrorist teada saades ei taha midagi ette võtta,“ sõnas Ygeman.

Sotsiaaldemokraat Ygeman ei lükka siiski ümber peaminister Stefan Löfveni ja välisminister Margot Wallströmi hiljuti väljendatud muret selle üle, et varjupaigataotlejate saabumise praegune tempo muutub Rootsi jaoks peagi väljakannatamatuks.

Kaks nädalat tagasi esitlesid Rootsi valitsus ja neli opositsioonierakonda ühist plaani uue, endisest karmima sisserändepoliitika kohta.

„Jutt ei käi ainult riigi tasemel tegudest, vaid ka sellest, kuidas Euroopa Liit ja Schengeni piirkond õnnestuvad oma piiride valvamises ning kuidas riigid teekonnal enne Rootsit tegutsevad,“ ütles Ygeman.

Oktoobris arvatavasti süüdati üle Rootsi kümmekond varjupaigataotlejate majutuspaika ning lisaks sellele tappis rassistiks osutunud ründaja Trollhättani koolis kaks ja haavas veel kaht inimest. Rootsis küsitakse nüüd, kuidas sellised vihateod lõpetada.

„Head jõud peavad liituma nende harvade vastu, kes on valmis astuma vägivallaga demokraatlike otsuste vastu,“ kommenteeris Ygeman.

Ta tuletas meelde, et süütamisi oli ka 1990. aastatel, kui saabusid pagulased Balkanilt. See möödus.